Konkurent neelas Laheotsa talu köögiviljapoole alla

Silvia Kruusmaa 07. aprill 2008, 00:00

Villers tehingu hinda ei kommenteerinud, märkides et see on konfidentsiaalne. Ettevõtja ütles vaid, et hind oli mõistlik. Ostu rahastas Villers pangalaenuga.

Villersi sõnul oli müügi initsiaator Laheotsa talu omanik Johannes Valk. Läbirääkimised kestsid 7-8 kuud. "See ei ole pikk aeg, see on tavapärane praktika. See polnud kerge tehing ning meile polnud see ka odav. Aga alati on nii, et müüjale on odav ja ostjale kallis," kommenteeris Villers.

OÜ Riitsinus tõuseb tehinguga Eesti suurimaks juurvilja tootjaks-töötlejaks. "Eestis saame selle ostuga turuliidriks. Turuliidri positsioon on nii ja naa. Väga heaks see nüüd elu ei tee, konkurente jääb ikka alles," nentis ettevõtja.

Esialgu ei ole uuel omanikul Laheotsa taluga kardinaalseid reforme plaanis. Lähim eesmärk on suurendada toodangu mahtu. Edaspidi on plaanis suurendada eeskätt töödeldud toodete mahtu ja tulla välja rohkem tarbimisvalmis toodetega.

2008. aastal plaanitakse 445 hektaril toota 20 000 tonni kartulit ja köögivilja ning jõuda käibega 55-60 miljoni kroonini.

Varem pole Villersi sõnul Eesti juurviljakasvatuses selliste näitajateni jõutud.

"No ega see kerge äri pole, kindlasti on paremaid ärisid. Kartul, porgand ja muu köögivili on see, mida eestlane tahab, ja sellega saab äri teha. Põllumajandussektor on pikaajalisem tegevusala ning tuleb ette mõelda mitu aastat," märkis Villers.

Laheotsa talu omanik Johannes Valk leidis, et aeg äride müügiks oli küps, tema naine pidas aga talu müügihinda liiga madalaks.

"Ilus asi sai ju valmis. Teatud liik inimesi tahab kogu aeg midagi edasi ehitada ning kui asja enam ei saa paremaks teha, siis nad kaotavad igasuguse huvi. Teiseks, sain 63 täis, mis tähendab meestele pensioniiga. Kolmandaks, oma pereliikmete seas ei olnud jätkata soovijaid," loetles Valk põhjusi, miks ta oma ärid müüs.

"Rohkem puhata ja vähem tööd teha," ütles ta tulevikuplaanide kohta.

Valgu sõnul on ta rõõmus, et asi seisma ei jäänud ja et ta leidis inimesed, kes tootmist edasi arendavad.

"No millal seda enne on olnud, et müüja jääb hinnaga rahule! Abikaasa ütles, et kuidas see nii on, et me müüme umbes poole hinnaga sellest, mida me peaksime saama. Mõtle, kui palju me oleme sinna sisse pannud! Selle peale ütlesin, et me paneme muudkui järjest sisse ja mida rohkem sisse paneme, ikka saame kõigest vaid pool. Ka esialgu taotletud hinda pidas abikaasa liiga madalaks. Saime algsest hinnast 30% vähem," rääkis Valk.

Valgu sõnul jäi roosikasvatus tema abikaasale, kes majandab seda edasi.

Valk ise kavatseb jätkata väärispuude ja heinaseemne kasvatusega. "Üritan rahapuid kasvatada, nimelt Eesti ainukest väärispuud karjala ehk maarjakaske. Tahan ühe väga suure istanduse rajada, 50 hektarit. Neid puid ma küll suureks sirgununa ei näe, aga kasvaval metsal on igal hetkel oma väärtus," ütles Valk.

Üldiselt olid müüdud ettevõtted kasumlikud, kommenteeris Valk.

"Grupi käive kokku oli viimased kolm aastat umbes 45 miljonit krooni. Rooside müük tõi sellest umbes 17 miljonit krooni, ülejäänud oli juurvilja pool. Üle-eelmisel ja eelmisel aastal vähenes kasum oluliselt. Ka see tegi mind murelikuks," rääkis ta majandusnäitajatest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing