Kas pidu ?või raha?

Urve Vilk 08. aprill 2008, 00:00

Aripaev.ee korraldatud veebiküsitlusel, mida sooviksid saada preemiaks hea töö eest, pidas 81 protsenti vastanutest parimaks tunnustuseks rahasummat.

Sama meelt on küsimusele vastanud OÜ Gold Market klienditeenindaja Ulla Lass. "Tunnustuseks sooviksin preemiat. Või siis ehk reisi."

ASi Münt klienditeenindaja Tiina Saaremäe-Viiklaid leiab aga, et kõike ei saa pelgalt rahas mõõta. "Raha tuleb ja läheb. Seega eelistaksin kas reisi või spaakülastust. Sest kui reisilt või spaast puhanuna tagasi tulla, jaksan jälle tööd teha," põhjendab ta valikut.

OÜ Euroapteek farmatseut Svetlana Jarosh eelistaks tunnustuseks saada aga mõnda soodustust. "Võiks olla soodustus kas või meie apteegis müügil olevatest toodetest. Või siis reis," ütleb Jarosh.

ASis Comarket ettevõtte personalidirektori Aivo Andressoni sõnul töötajate motiveerimiseks preemiat ei maksta, olemas on tulemustasu, mis sõltub töötaja tublidusest. "Kuna palgad pole kaubanduses kõige suuremad, püüame lisaväärtusena pakkuda tasuta üritusi. Kui mõneski firmas on suvepäevadel osalemistasu, siis Comarketis on osalemine täiesti tasuta," ütleb Andersson, kelle sõnul on välja kujunenud kindel töötajate tuumik, kes suvepäevadest osa võtavad. "Kas ja kui palju suvepäevadel osaleda tahetakse, hakkab pihta kollektiivist ja näitab allüksustes väljakujunenud omavahelisi suhteid," lisab Comarketi personalidirektor.

ASis Eesti Põlevkivi kasutatakse ettevõtte avaliku suhete juhi Raivo Lotti sõnul tunnustuseks mõlemat, nii preemiasüsteemi kui ka korraldatavaid firmapidusid. Ligi 3400 töötajaga firmas on kaks üritust, millest enamik töötajaid osa võtavad, need on kaevurite päev ja aastalõpuüritused.

Eesti Põlevkivi personalijuhi Anneki Teelahu sõnul võib augustis toimuvat kaevurite päeva nimetada lausa Ida-Virumaa tippsündmuseks. Lisaks sellele korraldab ettevõte põlevkivi- ja keskkonnapäeva, esimesse klassi minejatele ranitsapäeva, emakeelepäeva ning abiturientide päeva. "Meie inimesed on kokkuhoidev rahvas. Need on traditsioonid, mis on nagu vundament, millel maja püsib," ütleb Teelahk.

Eesti Põlevkivis makstakse vähemalt aasta tööl olnutele ka jõulupreemiat. "Et töötajad raha hindavad, on tuntud tõde, aga ka üritustel on positiivne mõju. Seda lihtsalt kaudsemalt," räägib Lott. Kui raha näol saavad inimesed rõõmsa tuju kohe kätte, siis ürituste korraldamine tõstab kindlasti ettevõtte prestiiži pikemaajaliselt. "Peo olulisusele ei mõelda enne, kui seda ühel hetkel enam ei korraldata. Siis küsitakse kohe: kas me pole siis pidu väärt?" selgitab Lott.

Psühholoog Endel Talviku sõnul oleneb tunnustuse valik sellest, kas lähtuda eelkõige firma või töötaja huvidest. Ettetõtte eesmärgiks on luua meeskonnale hea õhkkond, mida aitavad saavutada ühisüritused. Samas on kindlasti palju töötajaid, kes tunneksid heameelt pigem rahast. Mõistlik oleks valiku tegemisel lähtuda siiski firma huvidest. Kui ettevõttel napib vahendeid, et maksta nii preemiat kui korraldada ka pidusid, aga tahab olla arenemisvõimeline, on selleks vajalik soodsa õhkkonna tekitamine, millele aitavad kaasa ühisüritused.

Talviku sõnul oleneb see, kas firmapidudel osaletakse heameelega, mitte niivõrd töötajatest kui sellest, millised on ettevõtte traditsioonid. On firmasid, kus lisamõnud on palga sees, aga ka selliseid, kus päeval nokitsetakse oma tööga, õhtul aga minnakse koju ja ei taheta töökaaslastega koostegemisest midagi kuulda. "Inimesed valivad tihti ka töökohta selle järgi, kumb variant neile paremini sobib," selgitab Talvik. Üldiselt on aga inimesed muutunud avatumaks, rohkem tahetakse suhelda ja tegutseda, sealhulgas firmaüritustel osaleda. "Demokraatia hakkab inimestele rohkem kohale jõudma," lisab Talvik.

Tööandjal on valida, kas maksta töötajale lisatasu või anda hüve mitterahalises vormis, st erisoodustusena, milleks loetakse ka töötajale suunatud üritustega tekkivad kulud. Maksukoormus on mõlemal juhul sarnane, erisoodustusi loetakse palgatulu erivormiks, millega kaasneb nii tulu- kui ka sotsiaalmaksukohustus. Palga puhul tuleb lisaks kinni pidada töötaja töötuskindlustusmakse ja vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse ning tasuda tööandja töötuskindlustusmakse. Töötaja huvides on saada hüve rahalises vormis, kuna siis on maksud isikustatud, mõjutades töötaja puhkuse-, haiguse-, vanema- jm hüvitiste suurust. Erisoodustused vastavates arvestustes ei kajastu. Üldiselt on töötajatele suunatud üritustega tekkivad kulud käsitletavad erisoodustusena, kui töötajad ürituse kulusid tööandjale ei hüvita.

Samas on üritusi, nagu töökohast eemal korraldatud koolitus, mida saab käsitleda töölähetusena, st maksuvabade piirmäärade ulatuses on võimalik tekkivad kulud katta maksukohustuse tekkimiseta. Kui töölähetuse käigus vähendatakse töötaja päevaraha, eeldusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel tööandja asula piirist, ulatuses, mis koos toitlustuskuludega ei ületata päevaraha maksuvaba piirmäära, on toitlustuskulud võimalik katta erisoodustuse maksukohustuseta.

Soodustuse pakkumisel on liiga vähe loovust, peaaegu 100 protsenti ettevõtetest korraldab firmapidusid, mille traditsioon on pärit 90ndatest, mil ettevõtted olid väikesed. Ettevõtted on muutunud suuremaks, töökaaslasi ei tunta nii hästi, kõigiga ei saada läbi.

Kuulen tihti magistrantidelt, et nad ei taha firmapidudel osaleda, aga osades ettevõtetes on see muudetud lausa kohutuslikuks. Firmapidu korraldava ettevõtte lootus, et see tekitab töötajas pühendumust, on naiivne. Pühendumust tekitab töö ja juhtimisstiil organisatsioonis. Firmapidu võib anda ka vastupidise, negatiivse efekti. See on klišee, mis ei toimi ja lähtub naiivsest eeldusest, et kõik töötajad on ettevõttele lojaalsed, mis on samuti klišee, pärinedes 60ndatest.

Me peame hakkama inimesest teisiti aru saama. Töötajad ei peagi ettevõttele lojaalsed olema, töötaja peab korralikult tööd tegema.

Töö ei ole inimese elus esmane vajadus, see on vahendiks. Muidugi on hea, kui töö ka meeldib ja töökaaslastega on head suhted. Et lojaalsust ära teenida, peab organisatsioon pakkuma kindlustunnet, mida Eesti firmad ei tee. Motivaatorid, mida pakutakse, on liiga lihtsad, ei eristuta. Motivatsioon on palju keerulisem. Aitaks, kui motivatsioonipaketti lastaks inimesel endal valida, aga sedagi ei viitsita teha.

Kõige rohkem meeldiks mulle preemiaks saada spaakülastust.

Ka rahast ei ütleks ära, aga konkreetselt minu jaoks mõeldud pakett oleks meeldivam, raha pole soov number üks. Ka reis oleks tunnustuseks hea variant.

Raske öelda, lihtsam on ära öelda, mis ei ole tunnustuseks prioriteetne - raha.

Ma ei tee tööd vaid selle pärast, et selle eest raha saada. Pigem on mulle tähtis emotsionaalne hindamine ja positiivne tagasiside. Muidugi - oleneb ka rahasummast.

Asjadest oleks tunnustuseks parim kinkekaart või spaakülastus, mida inimene ehk ise osta ei raatsiks, aga kui talle kingitakse, siis kasutamata ka ei jätaks.

Parimaks tunnustuseks oleks minu jaoks reis.

Eks premeerimissoov oleneb inimese isiklikust elust ja hetkeolukorrast. Võib-olla mingi aja pärast sooviksin saada hoopis rahasummat, aga hetkel meeldiks enim reis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing