Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miljoneid võtnud Eesti toidu programm saab uue nime

Hille Tressum 08. aprill 2008, 00:00

Rahvaliitlased nõudsid põllumajandusministrilt aru, mis saab "Eesti toidu" riiklikust programmist, millesse on investeeritud kümneid miljoneid kroone. Seederi sõnul aga praegu tarbijat enam tabava loosungiga ei püüa.

Rahvaliitlaste sõnul on viimasel ajal "Eesti toidu" projekti tutvustamine aeglustunud, programm ei ole enam leidnud piisavalt toetust. Arupärijate hulgas oli ka projekti põllumajandusministrina algatanud Ester Tuiksoo.

Seederi sõnul on selgelt näha, et praeguseks on Eesti toidu tarbimine võrreldes tunamullusega tunduvalt kahanenud.

"Kui 2003. aastal eelistas eestimaist toitu tervelt 87 protsenti, siis nüüdseks on see protsent langenud 73 protsendile," selgitas Seeder. "See väljendab selgelt negatiivset trendi. Praeguseks ei köida tarbijat enam tabava loosungiga, vaid toote sisuga. Kui ajas tagasi minna natuke rohkem kui kaks aastat, on selgelt näha, et 1990ndatel aastatel uskus 90 protsenti inimesi, et kodumaistel toiduainetel on vähem lisaaineid. 2006. aastaks on see usk kõvasti kahanenud, nimelt usaldas kodumaist toiduainet alla 30 protsenti inimestest."

Seeder lisas, et uus projekt keskendub rohkem tarbija informeerimisele. "Kindlasti on meil plaanis edasi tegeleda pakendimärgistusega, mis annab tarbijale toote kohta maksimaalset teavet. Samuti on meil ette nähtud rukkileiva ja või teemaline programm," selgitas Seeder.

Tänavuseks on programmile ette nähtud 11 miljonit krooni. Seederi sõnul on vara rääkida, kuidas raha jagatakse. "Projekti nimi ega arengukava ei ole tulevaks aastakse veel koostatud. Seetõttu ei saa ma sellel teemal täpsemaid selgitusi anda," sõnas minister.

Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Enn Soku sõnul ei saa riik Euroopa Liidu eeskirjadest tulenevalt tegeleda üksnes omamaise kauba propageerimisega.

Hoidisetootja Salvesti omanik Veljo Ipits leidis, et "Eesti toidu" programm on kodumaist tootjat palju aidanud. Tema sõnul on eestlased just tänu harivale informatsioonile hakanud rohkem kodumaist toodangut tarbima.

Kodumaist toitu eelistavate inimeste hulk pole Ipitsa hinnangul kahanenud mitte niivõrd usaldusekaotusest, vaid kõrgemate hindade pärast.

"Tõsiasi on see, et kodumaine toodang on tõesti mõnevõrra kallim kui importtoode," möönis Ipits. "Minu meelest ei saa siin rääkida usalduse kaotamisest, kuna kodumaises toodangus, on see siis supp, ühepajatoit või miski muu, on kasutatud toodangut, mis kasvab siin samas meie ümber. Importtoote kohta aga ei saa me kindlalt väita, et selle tooraine on pärit just samast riigist, kus toode ise tehtud."

Mehe sõnul on kindlasti vaja eesti ühiskonda toidulaua koostamisel arendada, informeerides pidevalt eesti toidu olemasolust, puhtusest ja kasulikkusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing