Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kodumaised seriaalid kui reklaami käepikendused

Gert D. Hankewitz 10. aprill 2008, 00:00

"Nii kaua, kui on olnud "Kelgukoerad", nii kaua on meie autod seal olnud," räägib Subarute maaletooja Mariine Auto omanik Toomas Saarelaid, kelle sõnul on oma autode seriaalis näitamine rohkem imago küsimus kui müügitulemuste parandamise vahend.

"Ma ei saa nii konkreetselt öelda, et tänu sarjale üks, kaks, kümme autot rohkem müüdi," lisab ta ning annab mõista, et tegemist on tunduvalt odavama reklaamiga kui tavaline telereklaam. "Kui mõelda, et Kanal 2-l on õigus seda sarja näidata nii palju, kui ta tahab, siis kokkuvõttes tuleb odavam küll," on Saarelaid legaalse lisareklaami üle rõõmus ning tunnistab, et enne, kui "Kelgukoertega" kokkulepe sõlmiti, sai ka teisi seriaale uuritud. "Teistes olid autod juba peal - "Õnne 13" olid Peugeot'd ja "Kodus keset linna" oli Chrysler päris tugevalt sees."

"Kelgukoerte" produtsent Toomas Kirss Mariine Autolt saadavatest summadest rääkida ei taha, kuid ütleb, et need lähevad ühel või teisel viisil sarja tootmisesse.

Küsimusele, kas seriaal autode kasutamise eest mingit tasu ei pea maksma, ütleb Kirss hämmendunult ja peaaegu naerma puhkedes, et nemad võivad võtta ju suvalise auto ja üldsegi mitte tolle logo näidata. "See on meile mõnes mõttes ka lisatöö. Peame mõtlema, kuidas autot kõige paremini näha oleks," valgustab Kirss, kelle sõnul on Mariine Autol, hellitava nimega koostööpartner, eesõigus kõikide teiste autofirmade ees, mis sest, et pakkumisi firmadelt oma toodete näitamiseks tuleb uksest ja aknast. Firmade aktiivsust alternatiivreklaami saamiseks tunnistab ka "Õnne 13" ja "Kodu keset linna" produtsent Raivo Suviste, lisades, et õnneks on neil päris suur sõnaõigus, millist toodet sarja panna ja millist mitte. Mis mõttes sõnaõigus?

"Need ajad, kus produtsendid käisid reklaami küsimas, on läbi, tänapäeval käib kõik telekanali reklaamiosakonna kaudu," põhjendab ta ning hakkab seletama, et tegelikult pole see ju reklaam, vaid tootepaigutus (product placement), mis tuntud enamikule kas või Bondi filmidest.

Viimane, muide, on mõlema telemehe lemmikfilm, mida eeskujuks tuua, kui jutt reklaamile nende seriaalides läheb.

"Kui näeme mõnes filmis Coca-Cola automaati, ega see siis seal juhuslikult ole," naerab Suviste muhedalt. "See su seriaalinäide on kõige parem. Kuhu sa jutusaatesse ikka need reklaamid peidad," lisab ta.

Kas ettevõtted üksteist üle pakkuma ka hakanud on, Suviste öelda ei oska, kuid lausub hoopis, et liiga palju reklaami sarjadesse panna ei saa - ei tahaks ju, et asi kunstlik välja paistaks.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei ole näiteks mõnes seriaalis Starmani logo kandva jopega ringikäimine varjatud reklaam.

"Kui sarjades näidatakse Starmani tehnikut, siis ei saa seda varjatud reklaamiks kutsuda. Eriti, kui sarja lõpus tuleb kiri, et saate valmimist toetas Starman," räägib Koppel.

Küsimusele, kuidas sarja lõpus tulev kiri päästab firma logoga seriaalis ringijooksmise reklaami staatusest, Koppel konkreetset vastust anda ei osanud. "Näiteks kui ajalehes ilmub mingi reklaam ja pole eraldi välja toodud, et tegemist on reklaamiga, siis on see varjatud reklaam," selgitab Koppel. Ta lisab, et tegelikult praegune reklaamiseadus taolist tootepaigutust ei reguleeri, kuid uus seadus võib seda teha. Nii kaua pole aga tarbijakaitse silmis tegemist varjatud reklaamiga.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete juhi Katrin Arvisto sõnul on väljatöötamisel muudatused ringhäälinguseaduses, mis tulenevad ELis vastu võetud direktiivist.

"Direktiivis on teatud tingimustel lubatud ka tootepaigutus (product placement), see on konkreetse tellija huvi mingi toote paigutamise suhtes saatesse või filmi, teatud tootemarkide "sissekirjutamine" stsenaariumisse, mõjutades selle kaudu vaataja eelistusi, ilma et ta seda otseselt teadvustaks," räägib Arvisto. Kuidas see Eesti seadustes täpsemalt reguleeritud saab, selgub komisjoni töö tulemusel.

Ostame TV3st väga suurtes kogustes reklaami ning Starmani logo esitlemine seriaalis oli n-ö kanalipoolne boonus meile, mille eest eraldi arvet ei esitatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing