Metsaseadusest kaob nõue hoida riigile viiendik maast

Ralf-Martin Soe 14. aprill 2008, 00:00

"20 protsenti on sees olnud 1993. aastast. Seni pole see kellelegi jalgu jäänud," ei saa nõude väljavõtmisest aru endine RMK juht Ülo Viilup, kelle sõnul on praegu suudetud suhet napilt hoida.

"Kui praegune seadus ütleb, et nii palju peab olema ja uue eelnõu järgi sellist punkti enam ei ole, siis on metsamaa müügi võimalus on olemas. Kas see realiseerub, on teine küsimus," lisas Villup.

Samas Viilupilt ametipulga üle võtnud RMK praegune juhatuse esimees Aigar Kallas ei nõustunud sellise tõlgendusega. "Kindlasti mitte. See ei tohiks üldse olla selle seaduse teema. Ma kahtlen sügavalt, et keegi mõtleks seal metsamaa müügi peale," vastas Kallas küsimusele, kas muudatused tehakse selleks, et metsamüük lihtsamalt läheks.

"Põhjendus on pragmaatiline," ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Marku Lamp. "Seni ei ole suudetud seaduses seatud kriteeriumi täita." Tema sõnul on hoopiski oluline, et enne 1940. aastat Eesti riigile kuulunud metsamaad (19% kogu Eesti pindalast) ei saaks erastada.

Viilup oli aga teistsugusel arvamusel. "Ma tean, et ühel nõupidamisel on viidatud sellele, et kuni 1940. aastani riigiomandis olevat maad ei tohi erastada. Aga see puudutab erastamist, mitte müüki. Erastamine käib teistel alustel kui müük," lisas Viilup.

"Riigimetsa väärtus bioloogilise varana on 30 miljardit krooni," ütles Viilup, kelle sõnul pole selle realiseerimisel siiski suurt mõtet, sest praegune paarimiljardiline tulu vähendaks võimalusi tulevikus teenida.

Keskkonnaministeerium kinnitab, et need sammud ei ole tehtud metsamaa realiseerimiseks ja sellest tulenevalt riigieelarve täitmiseks.

"Meil on oluline, et üldine maht jääks riigile alles. Pigem plaanime riigimetsa pindala osaliselt suurendada," ütles Lamp.

Küll aga muudab seadus riigil RMKst dividendide võtmise paindlikumaks. Praeguses seaduses on kirjas, et RMK maksab igal aastal riigieelarvesse 26 protsenti tuludest. Edaspidi teeb ettepaneku summa suuruse kohta RMK nõukogu. "Praegu on näiteks RMK pangakontol põhjendamatult suured reservid," põhjendas Lamp muudatust.

Samuti ei pruugi RMK juhatus enam olla kolmeliikmeline nagu praegu. Eelnõu järgi võib juhatusse kuuluda 1-5 liiget.

"Praegu on riigi omanduses sadu tuhandeid hektareid reformimata metsamaad. Ja sealt võiks raha teenida riigile küll," märkis Kallas. Nende maadega tegeleb maa-amet. "Keegi tegelikult ei tea, kui palju sellist maad on, spekulatsioonide järgi 200 000-400 000 hektarit," lisas ta.

Rait Hiiepuu, Stora Enso Mets AS nõukogu esimees
Meie firma ei ole huvitatud riigimetsamaa ostmisest. Tegemist on väikeste tükkide müügiga, millest suurfirmad huvitatud ei ole.

Mina olen sellest asjast nii aru saanud, et seaduse muudatuse põhjus on riigimetsa liigses fragmenteerituses ehk riigimets asub väikeste tükkidena eramaade keskel. Selleks, et oleks võimalik panna suuremaid massiive kokku, tuleb väiksemaid tükke müüa ja osta asemele erametsa. Majanduslikult on see õigustatud samm.

Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor
Meie ettepanekutega on uues seaduses suuremalt jaolt arvestatud ja me ootame, et seadus vastu võetakse ja selle mõjul raiemahud mingil moel kasvaksid.

Seaduse muudatus tähendab selgelt seda, et metsaomanikul hakkab tekkima huvi oma metsa majandada, sest tal pole vaja läbida kogu bürokraatiat seoses metsamajanduskava kehtestamisega. Praegune probleem on selles, et sellest kavast tehakse haldusakt ja see protseduur on liiga keeruline.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:28
    Otsi:

    Ava täpsem otsing