Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tuulikud mõjutavad kõige rohkem kohaliku rahva elu

Janar Õunpuu 16. aprill 2008, 00:00

Tuuleparkide rahastajad, omavalitsuse esindajad ja projekti elluviiva organisatsiooni esindajad ei võtnud nendega enne tuulikute püstitamist ühendust ega teavitanud neid mingil moel.

Poolesaja uuringule vastanud inimese arvamuste põhjal võib teha järelduse, et üldjuhul valitseb suurim vastuseis tuuleenergia projektidele kohalike elanike seas.

Arendaja arvates tuleks tuuleenergia kasutuselevõtuks konkreetselt fikseerida seadusandlus. Nimelt, välisinvestorid ei kiirusta raha Eesti tuuleprojektidesse uisapäisa panema ning ootavad riikliku dotatsioonimäära kinnitamist.

Arendaja arvates võiksid 5-10 tuulikut paikneda elumajadest umbes 800 meetri kaugusel. Üks küsimustikule vastanud arendaja oletas, et rohkem kui 70% kohalikest elanikest toetaks tuulegeneraatoreid oma kodu vahetusse naabrusse.

Arendaja leidis, et teostas teavitustöö õigeks ajaks ning jagas kohalikele piisaval määral vajalikku infot. Arendajate loobumine oma juba paberil valmiskirjutatud projektidest tähendaks, et Eesti riik ei suudaks täita antud lubadust, mille kohaselt aastaks 2010 kasutatakse taastuvenergiat 5,1% ulatuses kogu energiast. Sellisel juhul kaotaks Eesti Kyoto protokollis kokkulepitud dotatsioonid ning ELile tuleks tasuda ka trahv.

Suuremate tuuleparkide juhid on oma ettevõtte tulemustega rahul, kuigi tehtud investeeringud tasuvad end ära alles kümne aasta pärast.

Küsitluse tagastasid koos vastustega Hanila vallavanem ning Kunda ja Paldiski linnapea. Peamisi põhjusi, miks omavalitsus tuuleenergeetika projekte toetab, ei osanud Hanila vallavanem välja tuua, ent nii Paldiski kui ka Kunda linnapea põhjendasid tuuleenergia toetamist rohelise energia kasutamise vajadusega, sest sel moel on võimalik vähendada saastekoormust looduskeskkonnale.

Omavalitsuste esindajad kinnitavad, et kohalikke elanikke informeeriti planeeringutest massiteabevahendite kaudu, eelkõige maakondlike ja kohalike ajalehtede vahendusel.

Elanike suhtumist kirjeldas Hanila vallavanem valdavalt positiivsena. Ainult ajakirjanikesse on hakatud asjatu negatiivse eelinfo eest ettevaatlikumalt suhtuma. Näiteks kirjutati tuulikutest, mis hakkavat möirgama valjemini kui korralik keskmise tugevusega sügistorm. Tegelikult pole tugeva tuulega neid hoopis kuuldagi, kuna tuule kiirusel üle 25 m/s jäävad tuulikud seisma.

Elektrituuliku optimaalseks kauguseks lähima elumajani hinnatakse alates 800 meetrist, lõpetades enam kui 3000 meetriga.

Omavalitsusjuhid leiavad, et Eestis peaks seegi küsimus olema normeeritud. Näiteks on Saksamaa seadustikus tuuliku minimaalne kaugus eluhoonetest 300 meetrit. Normatiivide väljatöötamisel peaks arvestama generaatori tüüpi, võimsust, mürataset ja teisigi analoogseid parameetreid, nagu näiteks ka valguse ja varju vaheldumist.

Tuulepargi suuruse osas andis Hanila vallavanem kaks tunnetuslikku varianti - 5-10 või 11-15. Kunda linnapea pidas optimaalseks hulgaks 1-4, samas kui Paldiski linnapea leidis, et optimaalne oleks mitte vähem kui 11-15 või isegi kuni 20 tuulikust koosnev park.

Võib järeldada, et omavalitsustes ollakse seda meelt, et kui seadus jääb ajale jalgu, siis tuleb seda muuta, mitte et arendaja oleks sunnitud tegema seadusevastaseid otsuseid.

80% vastanuist suhtus taastuvenergia ressursside kasutamisse positiivselt, ülejäänud neutraalselt. Sama osakaaluga suhtumine oli ka tuuleenergia tootmisesse. Samas kui 80% vastanuist suhtus energia tootmisesse taastuvatest energiaressurssidest positiivselt, siis vaid 30% olnuks nõus nn rohelise energia eest maksma rohkem, kui praegu valdavalt põlevkivielektri eest makstakse.

70% vastanuist leidis, et tuulikupark ei segaks neid, kui see oleks paigaldatud asulast rohkem kui kolme kilomeetri kaugusele. Tuulegeneraatorite hulga osas leidis 60% vastanuist, et neid võiks olla 1-4, 20% meelest võiks neid olla pargis 5-10 ja vaid 10% olnuks nõus ka suurema hulgaga.

Negatiivse mõjuna märkisid kõik vastanud müra, 80% vastanuist märkis ära rootori labade põhjustatud valguse vilkumise. Et elektrituulikutel on ka oht loomadele, eriti lindudele, või et see rikub vaadet, märkis vaid 40% vastanuist. Kuna kõigi vastanute kodud asusid tuulikupargile lähemal kui 800 meetrit, pidas valdav enamik neist tuulepargi asukohta sobimatuks.

Suurem osa küsitletuist leidis, et neid ei informeeritud püstitatavast tuulikupargist piisavalt. Vastajad oleksid soovinud, et avalikud arutelud olnuks korraldatud ajal, kui inimesed on töölt vabad, eelistatavalt nädalavahetusel, mitte pärast pikka tööpäeva. Lisaks leiti, et informeerimine toimus liialt hilja.

Info tuulepargi rajamise plaanist jõudis inimesteni esmakordselt valdavalt maakondliku ajalehe kaudu. Osa inimesi leidis info internetist n-ö omal käel ka varem üles. Paljud said tuulepargiplaanidest esimest aimu kuulujuttude tasemel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:45
Otsi:

Ava täpsem otsing