Mure nimega Ansip

Septembris, konverentsil "Äriplaan 2008" rääkisid peaminister Andrus Ansip ja tollane Hansapank Eesti juht Priit Põldoja Eesti majanduse käekäigust 2008. aastal. Kahe arvamusliidri visioon Eesti majanduse tulevikust oli ristivastupidine.

Kui mul oleks konverentsipäeva lõpus õnnestunud püüda kuldkala, kes oleks täitnud ühe soovi, soovinuks ma, et ta vahetaks aastaks ära Põldoja ja Ansipi ametikohad.

Kui kuldkala oleks täitnud minu soovi, muutunuks Ansip Hansapanga omanikest rootslaste probleemiks, mis oleks kiiresti lahendatud. Täna on Ansip kõigi eestlaste probleem, millele lahendust ei paista. Ansipi viimaste kuude väljaütlemisi jälgides jääb mulje, et peaminister on kaotanud pea. Alles tagus ta vastu rinda ja reklaamis Eestit kui erakordselt suure eelarveülejäägiga riiki. Nüüd ta sest enam ei räägi. Eelarveprobleemide ilmnemisel teatas Ansip, et negatiivne lisaeelarve tuleb teha sügisel. Mõni päev hiljem oli peaminister sunnitud oma sõnu sööma.

Sel nädalal soojendas Ivari Padar üles tulumaksu tõstmise teema, mida kommenteerides ütles Ansip esimese hooga, et tegemist on rumala mõttega. Padar ei lasknud sellest end häirida ja lubas tulumaksukärbetest loobumise viia valitsusse.

Raske on tõsiselt võtta peaministrit, kelle seisukohad üleöö muutuvad. Veel hullem, paistab, et ka teised ministrid ei suhtu peaministrisse enam kui juhti. Kui mul õnnestuks täna püüda kinni kuldkalake, esitaksin talle sama soovi, mille tahtsin esitada juba septembris.