Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad nöörivad kaardimaksega ettevõtja kõri

Kadri Bank 25. aprill 2008, 00:00

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on pankadevahelisi vahendustasude suurusi kritiseerinud nii Euroopa riigid kui ka eurokomisjon. "Selle info põhjal, mis meil on Eesti tasude kohta, leiame, et ka meil on põhjust seda valdkonda uurida," ütleb Põldroos.

Amet vaatleb ka kaardimaksete pealt pankadele laekuvaid teenustasusid, mis on mitmete kaupmeeste hinnangul liiga kõrged.

Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilisoni sõnul sõltub kaarditehingu pealt pangale makstav protsent mitmesugustest näitajatest. Pank võtab arvesse nii ettevõtte käivet, tegevusvaldkonda, tehingute liiki kui ka äri riskiastet.

Nii Ilisoni kui ka SEB e-Tehnoloogia divisjoni direktori Tammo Otsasoo sõnul on keskmise kaardimakse hind 1,5 protsenti ostusummast. Samas tuleb American Expressi kaardiga tehtud makse eest tasuda üle 3 protsendi.

Väikekaupmeestele võib makseterminali avamine aga keskmisest kulukamaks minna. Näiteks muusikapoe Dancemix müüja Madis Nestori sõnul tuleb neil igast ostusummast loovutada pangale keskmiselt 2,7 protsenti. Nestori kinnitusel on nende poes terminal olnud paar aastat, kuid maksetehingu hind pole langenud.

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp leiab, et vaadates pankade kasumeid ning viimase viie aastaga kasvanud kaardimaksete mahte, võiksid kaarditehingute hinnad madalamad olla. Suurettevõtete käest küsitavaid protsente ei soostu ta aga ütlema, põhjendades seda panga ja ettevõtte vahelise konfidentsiaalse leppega.

Puusepp oletab, et väikekaupmeestelt küsitakse teenustelt suuremat protsenti. "Ilmselt kehtib siin sama põhimõte nagu igapool kaubanduses ja äris, et kellel on suuremad mahud, nendel on ka väiksemad tariifid."

Comarket ASi juhatuse liikme Jüri Vipsi sõnul küsivad pangad Comarketilt kaardimaksete pealt julgelt üle ühe protsendi. Sellist süsteemi peab ta röövellikuks.

"See osa, mis võetakse kauplustelt käibelt ära, on meeletult suur ega vasta headele äritavadele. Mingit põhjust selleks küll ei ole, et peaks võtma suurusühiku võrra rohkem kui Euroopas keskmiselt. Eestis on need protsendid kindlasti ühed suuremad maailmas," kinnitab Vips ja lisab, et kaardimaksed pikendavad ka järjekordi ja nõuavad kaupmehelt rohkemate kassapidajate palkamist.

Konkurentsiametnik Juhan Põldroos ütleb, et võrdluseks muu Euroopaga on teema veel liiga värske. "Aga ütleme nii, et seda on väidetud jah," märgib ta muust Euroopast suuremate hindade kohta.

Kaardimaksete keskmised protsendid kõnelevad tõesti Eesti pankade kahjuks. Prantsuse panga Societe Generale'i pressiesindaja sõnul on neil kaardimakse teenustasu keskmine 0,46. Teises Prantsuse pangas, Le credit Lyonnais's, on deebetkaartide tasu ühe protsendi ringis.

Soome ettevõtjate ühingu uuringu järgi võtavad Nordea, Sampo ja Aktia deebetkaardi makse pealt 3-5 eurosenti, Handelsbanken ja Ålandsbanken ei küsi aga kaupmehelt midagi.

Lauri Ilison oletab, et piiritagused pangad kompenseerivad antud teenusega tekkivad kulud mõne muu teenuse tuludest. Eesti turul käib aga tihe rebimine. "Sellistes tugevates konkurentsitingimustes on hinnad minu meelest mõistlikul tasemel."

Ta lisab, et ennatlik on hinnata eri riikide küsitavat tasu, teadmata teenuse sisu. "Selles võrrandis on väga palju muutujaid," märgib ta.

Tammo Otsassoo sõnul on ka SEB-l Eestis ja Rootsis kaardimakse teenustel erinev hind, kuna tegu on eri turgudega.

Kaardimaksetega seotud tasude õigsuse ja õigluse üle otsustamine on Juhan Põldroosi sõnul pikk protsess. Näiteks detsembris valmis eurokomisjoni ettekirjutis Mastercardile, mille menetlemine algas juba üheksakümnendatel.

"Me üritame neist mõned korrad kiiremad olla. Aga see on nii mitmetahuline probleem, et väga kiiret otsust me siin tõenäoliselt teha ei saa."

Konkurents tagab selle, et kaardimaksete eest võetavad teenustasud on õiglased, kinnitab Aivar Rehe.

Intervjuu Sampo Panga juhi Aivar Rehega

Kuidas suhtute sellesse, et konkurentsiamet algatas kaardimaksete tasude uurimise?

See on normaalne protsess. Selle alatoon on see, et me peame läbi analüüsima vastavate tasude läbipaistvuse ja vastava määra.

Kas siiani on teenustasude kujunemine toimunud n-ö isevoolu teed?

Ühest küljest tuleks Eesti pangandust kiita. Üheksakümnendatel, kui selle teenusega tulime, võtsime innovaatilised ideed, nagu kaardindus ja internetipank, suhteliselt kiiresti üle. Tol ajal pandi teatud kulu ja tulusuhted paika.

Hinnad on kujunenud pankade tihedas konkurentsis, aga ka koostöös, sest otstarbekas on liita pankade teenuseid ühtsesse teenusevoogu. Selge on see, et me peame neid koos panganduse arenguga üle vaatama.

Kuid mitmed kaupmehed kurdavad, et kaarditehingu hind on liialt kõrge.

Meil on vähemalt nelja panga konkurents, kus hind kujuneb. See ei ole nii, et oleks üks domineeriv teenuse pakkuja. Konkurents on see hea tööriist, mis peaks kaupmeestele tagama õige ja õiglase hinna. See peaks tagama, et hind ei ole ülepaisutatud. Ma arvan, et antud juhul on see hind õiglasel tasandil.

Poemüüjal tuleb järjest vähem määrida käsi ja murda pead musti rahatähti kokku lugedes - piiks-piiks ja raha tuleb kaupmehe kontole. Aga suur osa tulust jääb ka panga taskusse.

"Kas teil sülti ka on?" küsib mustas nahkjakis noormees, sisenedes Tartu lähedal Viljandi maantee otsal asuvasse Rõhu kauplusesse.

"Meil on ainult suured süldid, väikseid ei ole," ütleb müüja Svetlana Vares ja tõstab kallerdunud liha täis karbid külmletist välja.

"Kas need on siis suured?" küsib noormees kaupa põrnitsedes, aga võtab kaks karpi ja asub arvet tasuma. Maksab pangakaardiga.

Siseneb vanahärra, küsib talle meelepärast leiba, mis on aga juba otsas. Müüja lubab mehele pätsi esmaspäevaks kõrvale panna. Muu kraami eest laob taat letile paberraha nagu needki vanatädid, kes hetk varem õunu ja hakkliha ostsid.

Müüja Svetlana ütleb, et kui vanemad inimesed tõesti peamiselt sularahas maksavad, siis nooremad eelistavad pangakaarti. "Kui eelmisel aastal tormi tõttu kaarditerminaliga probleemid olid, oli meil lausa katastroof," meenutab ta.

Tavalistel päevadel hõlbustab kaardimakse müüja tööd aga tublisti. "Samal ajal, kui terminal töötab, saan juba järgmist klienti teenindada. Ja siis ei tule õhtuti väsinud peaga paberraha kokku lugeda."

Svetlana räägib, et pärast poe pisikest värskenduskuuri on hakanud päris hästi minema. Ju seepärast ei tule ka poe majanduspoolega tegeleval Lea Põdral kohe meelde, kui palju kaardiga maksmise pealt raha pangale läheb. Paberitest järele uurides selgub, et Hansapanga kaardilt kaotab kaupmees 1,95, SEB Panga omalt 2,02 ja Visa võtab 2,49 protsenti.

Tartu linnapiirist 7 km kaugusel asuvasse Reola poodi pandi terminal umbes kolm aastat tagasi. Selle ajaga on kaardiga maksjate arv kahekordistunud, moodustades ligi neljandiku klientuurist. "Pärast palgapäeva käib elu, siis makstakse kaardiga, aga kuu lõpus loeme klientidega ikka peenraha," ütleb poe juhataja Pille Kalde.

Reola poe ja kõrval asuva tankla omanik Toomas Tiisler iseloomustab aga protsenti, mis kaardimaksete pealt pangale läheb, sõnadega "liiga jõhker". Ta peab iga tehingu pealt ära andma keskmiselt 1,5 protsenti. Seda on ta juba kahel korral alla kaubelnud, sest terminal avati 2,9 protsendiga.

"Kütusemüügis on konkurents kõva ja kui hästi läheb, võin juurdehindlust teha 4-5 protsenti. Kui pank võtab sellest poolteist ära, müün teinekord ka nulliga," ütleb Tiisler, kes maksab kaardikeskusele umbes 50 000 krooni aastas.

Kütuseäris tuleb kahjud kanda kaupmehel, aga toidupoes maksab panga protsendi Tiisleri sõnul sageli kinni klient. "See protsent pannakse juurde kaubale, millele annab juurde panna. Leivale me näiteks ei pane. Aga tahad või ei taha, see protsent läheb ikka lõpuks ostja kaela."

Taaralinnast 20 kilomeetri kaugusel asuvas Pangodi poes on müüja Lea Kondike parajasti kimpus ostjale 500-kroonisest tagasi andmisega. Kliendil väiksemat raha pole ja kaupluses kaardiga maksta ei saa. Küll aga leidub ajakirjanikel vahetusraha ja kaup saab tehtud. Keskeas naine astub poest välja, pudel viina ja kaks purki õlut näpus. Küsimusele, kas kaardiga maksmise võimaluse puudumise pärast on mõni ost ka tegemata jäetud, vastab müüja: "Kõike juhtub."

Poe üks omanikest Urm Valdar ütleb, et on loobunud kaardimakseterminali avamise plaanist. "Ladudest juba saame kauba kätte kallimalt kui suured poed. Nii tuleks hakata terminalile peale maksma või teha kaardiga maksjale teine hind. Aga kes tollega nõus oleks?" arutleb ta.

Sama vaikne kui Pangodil on ka Nõo vallas Nõgiaru kaupluses. Uksest sisse astudes tervitab tulijat külm õhk. Müüja Mari Riives räägib, et hoonet kütsid varem suured ahjud, kuid euronõuetega ehitatud keskküte ei suuda ruumikat kauplusesaali soojendada. Pood on tema sõnul põhiline ostukoht pensionäridele, noored toovad toidukraami linnast.

Poe omanik Ly Muttik on samuti mõelnud kaardiga maksmise võimalusele, kuid siis tuleks neil arvestada 1,63- kuni 2,3protsendilise kaotusega. Lisaks 200kroonine kuutasu. See tähendaks, et näiteks suitsu või kõnekaarte müües läheks kaupmees miinusesse.

Sülti ostev noormees oli ainus, keda Äripäev juhtus kaardiga maksmas nägema. Poemüüjate hinnangul on pangakaardi omanikke aga kuni pool ostjatest ja neid tuleb aina juurde. Selle põhjus pole aga alati mugavus, vaid sundseis - sularahaautomaat asub kaugel või pole seda üldse. "Kui küsida, et tulge pange meile automaat, siis öeldakse jälle, et teil ei ole käivet ja nägemist!" kirjeldab Toomas Tiisler pankade suhtumist.

Esiteks on kaarditehingu keskmisest hinnast rääkimine väga eksitav. Ühel juhul võib tõesti 1,5 protsenti olla, aga teisel juhul 2,5 või hoopis madalam. Teiseks ei saa me neid protsente ka avaldada, oleme kliendiga sellise lepingu sõlminud.

Väga palju tuuakse ajakirjanduses välja võrdlust Soomega - et miks neil on tasuta ja meil nii kõrge. Tegelikult võrreldakse võrreldamatuid asju. Soomes makstakse null eurot võib-olla mõne kohaliku kaardiga, kus ei ole ei Visa ega Mastercardi logo. Meie aga pakume neid.

Erinevuseks võib olla ka see, et kui meie paneme kaupmehele raha kontole järgmiseks päevaks, siis soomlased võib-olla nädala pärast.

Ja ma küsiks siis vastu, et kui Soomes on tasuta, siis miks nad ei ole tulnud Eestisse teenust pakkuma.

Naljakas on lugeda igalt poolt, kuidas pangad topivad kaardimaksetelt raha tasku. Tegelikult on kaardimakse väga väikse marginaaliga, aga suuremahuline äri. See on põhimõtteliselt nagu kokakoola müük - teenitakse mahu pealt. Kui teeme rohkem kaardimakseid, siis saame kaardiorganisatsioonidelt paremaid hindu. Eestis tehakse paraku aga 70 protsenti maksetest sularahas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing