Rothschildide fond lihtsalt kättesaadav

Romet Kreek 28. aprill 2008, 00:00

Loomisest alates on RIT Capital Partners (RCP) jõudsasti investorite vara kasvatanud. Viimane aeg on börsidel olnud heitlik, oma peegeldus on sellest jäänud ka aktsia hinnagraafikule. Fond on aga aasta algusest plussis, millega ei saa kiidelda just paljud varahaldurid.

Fond on oma valikutes, kuhu raha panna, väga vaba. Raha võib paigutada üle ilma börsil noteeritud ja noteerimata aktsiatesse, teistesse fondidesse (et sel teel saada osa talentide tegemistest investeerimismaailmas). Ka võlakirjad, tooraine ja kinnisvara kuuluvad fondiportfelli. Kinnisvara osas tuleb kohe eraldi välja tuua Londoni kesklinnas Green Parki vahetus läheduses asuv pärl Spencer House ja veel mitmed majad samal tänaval, mis on võetud pikaajalisele rendile ja mida ise kasutatakse ning edasi renditakse.

Kui suurele hulgale fondidele on eesmärgiks kapitalikasv, siis selle fondi eesmärgiks on hoopis väärtuse säilitamine läbi pikaajalise kapitalikasvu. Samas on see suutnud lisaks kapitali säilitamisele seda ka üpris hästi kasvatada. Erinevalt teistest puudub sellel fondil nn võrdlusindeks. Fond ei järgi ka mingit indeksites olevate sektorite või riikide osakaalu, vaid on oma valikutes vaba.

Ning suurt riski ei võeta - fond on paigutanud raha umbes tuhandesse investeerimisobjekti. Suurima investeeringu osakaal on veidi üle 2%. Valuutariski juhitakse aktiivselt (kahjuks Briti naela suhtes, mitte meile enam meeldida võiva euro suhtes). Portfellis on suur osakaal USA-l, kuid dollarites on varasid oluliselt vähem - osa valuutariski on kaetud tulevikutehingutega, aga ka dollarites laenu võttes (fond tohib laenu võtta). UBSi analüüsi alusel on fondis raha säilitamas või kasvatamas 12 000 investorit.

Investeerisin ise hiljuti sellesse fondi (trust'i). Põhiliste riskidena näen seda, et turgudele võidakse jalgu jääda ning valitud varade tootlus võib valmistada pettumuse. Lühiajaliselt räsib turge rahaturukriis, mis sai alguse USA rämpshüpoteekidest ning on laienenud ning hakanud mõju avaldama ka majandustele laiemalt.

Omaette riskiks on naela edasine kursilangus krooni (euro) suhtes. Naela kurss on järsult kukkunud - kes ei ole vaadanud, siis nael maksab alla 20 krooni. Briti majandusel on sarnased probleemid USAga - inflatsioon, kinnisvarahindade langus, sõltuvus laenudest ja pangandusest.

Arvan, et kui neli põlvkonda Rothschilde on nutikusega silma paistnud, saavad ka viienda põlvkonna esindajad investeerimisäris hakkama.

Tabelist on näha, et fond on tootluselt võrdlusgruppi löönud - näidates börside langusvõistluse ajal positiivset tootlust. See fond võiks turul rasketel aegadel üle fooni tootlust pakkuda, kuid tõusvad turul ei säraks ta suure osa börsil noteerimata väärtpaberite tõttu nii eredalt.

Kes uurib 2008. aasta Forbesi maailma rikkamate inimeste edetabelit, jääb vastuseta.

Nimelt on Rothschildide rikkus suguvõsas jaotunud ning see on lisaks osalustele börsiettevõtetes ka varjatud kapitali näol investeeritud fondidesse, kinnisvarasse, väärismetallidesse, võlakirjadesse, hoiustesse, kunsti jm. Hinnang Rothschildide varandusele pärineb 1850. a, mil see oli 6 mld dollarit. Selle varandusega kvalifitseeruks Forbesi edetabelis ka tänapäeval.

Kui püüda hinnata varanduse praegust eeldatavat suurust, peaks kasutama liitintressiefekti. Keegi Markus Angelicus pakkus 1997. a, et kui 6 mld dollarit andis konservatiivset neljaprotsendist tootlust, kasvanuks see 150 aastaga 1,9 triljonile dollarile. Kui suur see tegelikult on, ei saagi teada - perekond on alati olnud oma rahaasjades salatsev ning eelistab varju jääda.

Võrdluseks - maailma rikkaima inimese Warren Buffetti varanduse suuruseks oli 62 miljardit dollarit. Tema on selle raha ise investeerimisega teeninud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing