Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ventilatsiooniga soojus majja tagasi

Katrin Romanenkov 05. mai 2008, 00:00

Tänapäevaseid ehitustehnoloogiaid ja võimalusi arvestades ei saa elumajas loota ainult loomulikule õhuvahetusele. Traditsiooniliselt on siseõhu ventileerimiseks kasutatud aknaid ja uksi, samuti täidavad vanemates majades kasutatud siseõhu väljatõmbefunktsiooni ahjud ning kaminad. See aga ei pruugi olla efektiivne ega piisav.

Akende, uste ja ka spetsiaalsete ventilatsioonilõõride abil ruumide õhutamine on ebasüstemaatiline ja juhitamatu, õhutatakse kas liiga palju või liiga vähe.

Ka on võimalik, et selline õhutamine ei olegi tervislik, majas tekib tuuletõmbus, koos õhuga tulevad majja ka tolm ja saasteained, vihmase ilmaga pääseb majja niiskus jne. Uste ja akende kaudu väljub ka suur osa küttesoojusest, mis muudab sellise õhutamismeetodi ka energiakulukaks.

Seda saab vältida tänapäevase ventilatsioonisüsteemiga. "Viimastel aastatel on selles valdkonnas väga populaarseks muutunud soojusvahetiga ventilatsioonid. Kui on otsustatud sissepuhke ja väljatõmbesüsteemi kasuks, siis peaaegu alati kasutatakse soojustagastiga agregaati," räägib Inkliima OÜ projektijuht Endrik Eller. Peale hoone kvaliteetse sisekliima tagamise aitab selline lahendus oluliselt kokku hoida ka kütmisele kuluvat energiat.

Soojusvaheti ülesandeks on soojuse tagastamine ruumidesse, eesmärgiga hoida kokku küttekulusid. Sundventilatsiooni kaudu majast väljuv soojus juhitakse vastuvoolu tüüpi soojavahetitesse ja see soojus kasutatakse ära sissetulevas värske õhus. Soojatagastus on sellise meetodi puhul kuni 80%.

"Soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem aitab hoida kokku ruumide õhu soojendamiseks või jahutamiseks tehtavaid kulusid, samas tagatakse siseruumides kvaliteetne puhas õhk. Kuna energiahinnad tõusevad, on soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem õige valik," räägib Systemairi tegevjuht Aivar Paluvee.

Levinud soojusvaheti tüübid on plaat- ja rootorsoojusvaheti ning suuremates ventilatsioonisüsteemides kasutatakse mõnikord ka vesi-glükoolsoojusvaheteid.

Neist kolmest suurima kasuteguriga on rootorsoojusvaheti, seetõttu kasutatakse seda ka kõige rohkem. Plaatsoojusvahetit on soovitatav kasutada niiskete ruumide puhul, kui on kondensvee tekkimise oht.

Soojusvahetiga saavutatud säästu väljendataksegi soojusvaheti kasuteguri abil. Plaatsoojusvahetil on see

50-70%, rootorsoojusvahetil 65-80%, mis tähendab maja küttekulude osas üsna korralikku säästu. "Tavaliselt tasub soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem ennast ära 1-2 aastaga," ütleb Paluvee.

Kuna ventilatsioonisüsteem vajab ruumi ja selle paigaldamiseks on vaja ligipääsu, siis on sellise süsteemi paigaldamise otstarbekusele mõistlik mõelda juba maja projekteerimise faasis. Pärast siseviimistluse tegemist on juba väga raske torustikku seinte taha peita või seadet katlaruumi sokutada.

Aivar Paluvee sõnul on siiski olemas ka võimalused juba valmis majale soojusvahetiga ventilatsioon lisada. "Seadme võib paigaldada näiteks pööningule, siis on lihtne torustikku laiali vedada. Kindlasti on soovitatav enne seadme paigaldamise sobivuse üle otsustamist konsulteerida spetsialistiga," ütleb ta.

Ka ventilatsioonisüsteemide puhul saab rääkida disainist ja sobivusest interjööriga. Valikus on nii viimistletud disainiga eluruumidesse sobivad kui ka tagasihoidlikuma välimusega abiruumidesse paigaldatavad seadmed.

Samuti tuleks projekteerimise käigus mõelda juhtimispuldi asukohale. Ka tuleb arvestada, et soojusvahetiga ventilatsiooniseadme kasutamisel tuleb hoonesse paigaldada kaks eraldi torustikku, nii sisse- kui ka väljapuhketorustik, seega vajavad nad enam ruumi.

Soojustagastusega süsteemi paigaldamine on suur projekt ja seetõttu on hinnast võrdlemisi keeruline rääkida. "Ventilatsiooniprojektid on kõik ainulaadsed ja hind kujuneb vastavalt soovitud lahendusele," ütleb Eller.

"Kui väiksem, umbes 100 m2 eramu soojustagastusega ventilatsioonisüsteem läheks kliendile koos projekti ja paigaldusega maksma keskmiselt 50 000 krooni, siis suuremate eramute puhul võib kogu süsteemi hinnaks kujuneda 125 000-200 000 krooni. Kui majal on ka bassein või vajavad ruumid suvel jahutust, tõuseb hind veelgi," selgitab Eller hinna kujunemist.

Tipptehnoloogia näiteks võib tuua täisautomaatse suurte eramajade õhuvahetusseadme SunAIR 600-HP-CO.

Seade puhastab siseõhu tänu elektrostaatilistele filtritele väga kvaliteetselt. Elektrostaatiline filter on võimeline õhust eemaldama suitsu, õietolmu ja ka silmale nähtamatud kahjulikud bakterid.

Seade on varustatud jahutusüksusega, mis jahutab sissetulevat õhku. Seadmel on peale jahutuse ka soojuspumba funktsioon, mis vähendab elektrilise järelkütte kulusid märgatavalt ja võtab õue puhutavast mustast õhust soojust rohkem ära.

Seadme funktsioone saab vajadusel kiiresti ka käsitsi muuta.

Allikas: ABC Kliima

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing