Eestlaste olematu rikkus

Jah, see paneb ikka mõtlema, kas saame üldse kutsuda eestlasi rikasteks - on ju meie varandus köömes võrreldes selle rahaga, mis kukub Uue Maailma rikkurite taskusse.

Eesti ettevõtete juhtide palku ei tasu USA omadega üldse võrdlema hakata, võrdluse kannatab välja vaid Eesti rikkamate meeste kogu varanduse võrdlus USA tippjuhtidega.

Võtame näiteks Armin Karu, kelle väärtus on viimase Äripäeva Rikaste TOPi andmetel 4,1 miljardit krooni.

Kui Karu on raske kasiinotööga ajanud sellise summaga võrdset varandust kokku terve elu, pani Ühendriikide tarkvarafirma Oracle juht Larry J. Ellison ajakirja Forbes andmetel ainuüksi eelmisel aastal taskusse 2 miljardit krooni.

Või hoopis Toomas Annus, kes on meie rikaste edetabelis teiselt kohal 3 miljardi krooniga. USA suurimate palgasaajate pingereas teisel kohal olev konditsioneere müüva firma Trane juht Frederic M. Poses pistis eelmisel aastal koos palga, lisatasude ning aktsiate müügist saadud tuluga kukrusse 1,3 miljardit krooni ehk pisut üle ühe kolmandiku Annuse koguväärtusest ühe aastaga.

Hästi ei tohiks end tunda ka kasiinoärimees Jaan Korpusov oma 2,3miljardise varandusega, sest gaasifirma Chesapeake Energy juht Aubrey K McClendon, kes on muide Korpusovist ka kolm aastat noorem, teenis eelmisel aastal 1,2 miljardit krooni.

Samas ei tunne USA firmajuhid ehk eelpool oleva üle eriti head meelt, kuna lisaks sellele, et Eesti rikkurid neile tõenäoliselt korda ei lähe, pidid juhid leppima eelmisel aastal keskmiselt 15protsendilise palgalangusega.

Võrdluseks - aastal 2006 kasvas Forbes'i andmeil firmajuhtide kogupalk 38%.

Kui Eesti erafirmade juhtide palku keegi eriti süvenenult uurinud pole, siis riigifirmade juhid sellist luksust nautida ei saa. Eriti käib see Eesti Energia juhi Sandor Liive kohta, kellele kõik ülejäänud riigile kuuluvate firmade juhid alt üles vaatavad.

Mees ise on oma eelmise aasta 2,2 miljoni kroonist palka kommenteerides tagasihoidlik. Nii ei kurda ta ka selle üle, et 2006. aastal oli palk umbes 100 000 krooni suurem.

Eesti Loto juht Aivar Lepp teenis Liivest pea neli korda vähem. "Loomulikult ei olnud ma tol hetkel rahul. Viimase paari aasta tasu vaadates pean end küll alatasustatuks," on ta öelnud, lisades, et Fontese uuringu järgi on Eesti Lotole sarnaste ettevõtete juhtide palk ligikaudu 900 000 krooni aastas koos lisatasudega.

Autor: Gert D. Hankewitz