Konkreetse laenu provisjon nõuab detailidesse süüvimist

SEB Eesti olevat SEB Grupi vaata et kõige lootusetum üksus. Kirjutatakse häbenejate rivis olemisest, silmad maas olemisest. Olen ise olnud audiitoriga eriarvamusel: pidin üle veerand tunni oma seisukohta selgitama. Lahkarvamus oli laenuprovisjonide teemal, kuid arutelu ei seisnenud mitte selles, et audiitor arvas, et peab provisjoneerima, ja mina panga esindajana, et ei pea. Vastupidi.

Lubage mul selgitada provisjoneerimist nii, nagu mina sellest aru saan. Kõigepealt peame eristama üldprovisjone ja konkreetsete laenude (nõuete) provisjone. Üldprovisjon on kolmanda klassi matemaatika: sada korrutatud näiteks 0,005ga - ja ongi tulemus käes!

Aga konkreetse nõude provisjoneerimine on juba midagi muud. See on mitmeid kvartaleid tagasi antud laen, millele nüüd vaadatakse värske pilguga otsa. Keegi tegelikult ei tea, mis näoga talle otsa vaadata. Kui täna provisjoneerida näiteks 25% ja kuue kuu pärast esitleda ülemustele, et müüme nõude maha 60 protsendiga nominaalist, vaadatakse provisjoneerijat kui pangale 15% ulatuses kahju tekitajat. Seega provisjoneerija suurim mure on, kuidas mitte alaprovisjoneerida. Piltlikult öeldes on seda tundmatut teel vedelevat hunnikut juba vaadeldud, kinganinaga toksatud, lähedale kummardatud ja ... See muidugi tekitab kihku provisjoneerida 100%.

Üht mõnede nõuete provisjoneerimisest oluliselt mõjutatud kvartalit ei tasu veel üldistava pildina välja tuua. See jätab meist kohtlase mulje. Rootslased võistlevad üldises ignorantsuses detailide suhtes niikuinii ameeriklaste endiga. Haavuma on nad mihklid. Muidugi, ma olen kokku puutunud lähemalt vaid sadade, mitte sadade tuhandete rootslastega.

Autor: Juhani Seilenthal