Mitte topelt, vaid hoopis tasuta

Pensionifondide käitumisest kipub järelduma, et fondid pole loodud mitte klientide jaoks, neile muretu pensionipõlve kindlustamiseks, vaid selleks, et kliente põhjalikult lüpsta. Hansapank, SEB ja Sampo Pank paigutasid eelmisel aastal 1,4 miljardit krooni kohustusliku pensionifondide raha oma või emapanga hallatavatesse fondidesse ning kasseerisid Äripäeva hinnangul klientidelt kuni 20 miljoni eest topelt haldustasusid.

Äripäeva meelest on huvide konflikt ilmne. Selle vältimiseks on kaks võimalust: keelata fondidel paigutada kohustusliku pensionifondi vara fondivalitseja teistesse fondidesse või loobuda klientidelt haldustasu võtmisest.

Toimetus eelistab teisena mainitud lahendust.

Investorite liidu juhatuse liikme Aku Soraineni sõnul ei pruugi keeld pensionifondi valitsejal investeerida teistesse enda hallatavatesse fondidesse olla praktiline.

Huvide konflikti vältimiseks piisab tema sõnul seadusega kehtestatud piiranguist - praegu on lubatud investeerida oma teistesse fondidesse 10 protsenti kohustusliku ja 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara turuväärtusest.

Piirangute osas on sama meelt ka finantsinspektsioon. Finantsteenuste divisjoni juht Andre Nõmm siiski tunnistab huvide konflikti olemasolu. Kuid probleemi inspektsiooni meelest pole, kui fondivalitseja suudab osakuomanikele selliseid tehinguid põhjendada.

Toimetuse meelest jätab finantsinspektsiooni selline lähenemine fondidele liiga palju laveerimisruumi. Sõnaosavus ei ole kriteerium, millega põhjendada finantstehingute tegemist - eriti kui tegu on kohustuslikus korras kogutava varaga. Pealegi pole näha, et tehingute tegijate sõnaosavusest oleks kuidagi ka tehingute tulusus sõltunud. Kerkib hoopis küsimus, millal fondivalitsejal tekib kohutus põhjendada klientidele oma selliseid tehinguid - kas ainult siis, kui ajaleht nõuab?

Eilsest Äripäevast võis lugeda, et fondihalduritel eneseõigustuseks õieti muud öelda polegi, kui et pensionifondid saavad sama panga teistesse fondidesse investeerides haldustasult kopsakaid soodustusi. Samas võetakse klientidelt haldustasusid topelt, nii et kunded maksavad sisuliselt samale pangale sama raha haldamise eest kaks korda!

Ja fond investeerib fondi, see fond omakorda fondi, mis investeerib fondi… ja mingi fond ostab siis reaalselt juba ka aktsiaid. Aga kui pensionifondide haldurid oma pead ammu enam investeeringukohtade otsimisega ei vaeva, siis mille eest peaksid kliendid üldse haldustasu maksma? Pigem peaks pank pensionifondide klientidele peale maksma - intresse raha kasutamise eest.

Autor: ÄP