IT-ajastu trügib jõuliselt metsamajandusse

Ain Alvela 21. mai 2008, 00:00

Aasta esimese kolme kuu vältel Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kirde regiooni seitsme metskonna proov näitas, et riigimetsa saab varasemast efektiivsemalt majandada, rakendades selleks poole vähem inimesi ja kasutades uusi IT-lahendusi.

Paljuski katse ja eksituse meetodil tehtud projekt pidi otsustajate jaoks kätte näitama, kui palju on metskondadesse tarvis tööjuhte, et optimaalselt korraldada raieid ning puidutransporti. Selgus, et kõige olulisem kokkuhoiuvõimalus peitub metsa majandustööde juures.

Siiani oli RMKs sel alal ametis 281 töötajat, pärast reformimist peab hakkama saama 115 inimesega. Säärane samm peaks suurendama ühe metsade majandamisega tegeleva spetsialisti tööviljakust 2,44 korda.

Nii nagu Kirde regiooni pilootprojekti puhul, peab pärast 1. juulit hakkama metsatöö käima kõigis RMKsse allesjäävas 17 metskonnas.

Metsade majandamise planeerimise eest hakkab vastutama metsaülem. Senistest abimetsaülematest saavad metsaspetsialistid, metsnikke hakkab olema vastavalt metskonnas loodavate metsandike arvule. Otseselt metsas tehtavate tööde korraldamisega on tulevikus seotud 48 tööjuhti, kelle vastutusala küünib kuni raiutud puidu koondamiseni vahelattu. Metsavedude eest hakkab hea seisma 37 logistikut. Viimaste ülesanne on veoste logistilise skeemi koostamine, teelelähetatud puidukoguste üle arvepidamine ning puidu mõõtmise jälgimine.

Teine osa reformist puudutab n-ö riistvara ja uute IT-lahenduste kasutuselevõtmist eesmärgil, et arvestus metsast väljaviidava puidu üle oleks varasemast täpsem ning numbrid jõuaksid operatiivselt raamatupidajate arvutitesse. Sest masin loendab, mõõdab ja arvutab kiretult, inimene on oma tegemistes sageli tendentslik.

Igas langetustraktoris, mis RMK raielangil tööd teeb, peab olema nn harvester-mõõtmist võimaldavad seadmed, mis ühendatud pardaarvutiga. Viimane omakorda peab olema võrguühenduses. Moodsatel metsalõikusmasinatel on lõigatava ja järgatava puidu ning sortimendi kohta arvestuse pidamise seadmed niikuinii olemas, nende vastavust peab ainult taatlemisega kinnitama. Nõnda saab langetustraktor vastu võtta järkamisfaili ning välja saata kalibreerimisfaili. Kalibreerimiseks on olemas kalibreerimisklupp, mis tuleb ühendada traktori pardaarvutiga.

Esimese mõõtmise teeb inimene, sisestades õige kõrguse ja pikkuse traktori arvutisse, seejärel talitab masin juba etteantud juhiste järgi. Sellise inventariga varustatud ja selliselt seadistatud metsamasina juhil on vahetuse lõppedes lapsemäng kokku panna fail päevase töö kohta ning saata see piirkonna tööjuhi arvutisse.

Analoogne süsteem rakendatakse metsaveoautodes - autojuhil on internetiühendusega arvuti, kuhu ta sisestab pealevõetud koorma parameetrid, sihtkoha, kliendi andmed jms. Tegemist on nn e-veoselehega, mis tõhustab infovahetust liinil müüja-vedaja-ostja.

Metsalangetusmasin ehk harvester oskab lõigatava puidu üle sedavõrd täpset arvestust pidada, et palgikoormast on võimatu tuletikkugi kõrvale toimetada.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel pole see töövõtjatele probleem, et oma metsatehnika vajalike seadmetega varustada. Paljudel on arvutid, GPSid jm vajalik juba olemas ja töötavad, kel veel pole, ollakse valmis need kohe paigaldama.

"See kulu on 10 000-15 000 krooni masina kohta ega tohiks ühelegi firmale üle jõu käia," ütleb Kallas.

RMK Kirde regiooni pilootprojekti juht Avo Siilak on seda meelt, et kuigi alguses tuleb veel ette infosüsteemide tõrkeid ja ka ühtsete arusaamade ning reeglite juurdumine võtab aega, tekitab uus metsatööde süsteem tulevikus selge ja lühikese käsuliini, kus võtmeroll on täita tootmise tööjuhil ja logistikul.

"Tööde planeerimine muutub tõhusamaks. Samuti ülevaade tehtud töödest. Harvester'eid kalibreeritakse igal nädalal, autodele laaditavaid palgikoguseid kontrollitakse. Võimalus midagi kusagilt kõrvale toimetada muutub sisuliselt olematuks," kirjeldab Siilak proovitööde käigus saadud kogemusi.

Siilak lisab, et uuendustel on üks ja ainus põhieesmärk - võtta eelkõige lageraietest välja maksimaalne kasu.

Ühe RMK pilootprojekti raames raiet ja puidu vahelattu vedu teostanud ettevõtte OÜ Raviltos juhatuse liige Urmas Valter märgib, et langetustraktori töö on kogu aeg täpne tegevus olnud, ent nüüd avaneb võimalus see täpsus n-ö must-valgel kättesaadavaks teha.

"Harvester registreerib iga lõigatud puu tüvemahu ja sortimendi, andmed on täpsed ja vaidlemine nende üle mõttetu," iseloomustab ta. "Langetustraktori juht saadab oma andmed vahetuse lõpus objekti töödejuhile. Langilt puitu välja vedava traktori juht saadab oma andmed esialgu veel SMSi teel."

Urmas Valter peab oluliseks, et edaspidi suudetaks kõigi firmade harvester'itel rakendada sarnaseid programme, mis oleksid üheselt käsitsetavad ja kõigile operaatoritele ühtemoodi mõistetavad. Samuti võiks Urmas Valteri hinnangul harvester'ites olla GPS-seade raielankide kaardiga.

E-veoseleht veoki pardaarvutis muudab erineva sortimendiga koormate jaotamise sadama või saekaatri vahel sujuvaks.

Hanke korras RMK-le puidu transporditeenust osutava OÜ Iriscorp omanik Kaido Sikk ütleb, et IT-seadmetega e-veoselehtede koostamiseks ja andmeside edastamiseks on esialgu varustatud üks veok. Ta kinnitab, et katsetuseperioodi jooksul tuli ilmsiks, et logistika planeerimine muutub tunduvalt tõhusamaks, kui asju tuleb ajada 37 metsniku asemel kolme logistikuga.

Töö põhimõte on säärane, et autojuht täidab nagu ikka veoselehe, lisaks aga sisestab koorma kohta käivad andmed ka arvutisse ja saadab faili koorma parameetritega logistikule.

"Vanasti oli asi koordineerimata, keegi ei teadnud täpselt, kuhu auto läheb, mille peale võtab ja kuhu viib," kirjeldab ta. "Koorma andis välja metsnik. Sageli juhtus, et pärast kella viit helistanud autojuht sai kuulda pika loengu metsniku tööaja pikkusest ja sellest, kui vähe selle töö eest makstakse. Logistika planeerimine ei saa aga sõltuda metsniku tööajast. Näiteks sadamatesse saab paberipuud viia ainult teatud kellaaegadel, saekaatrid aga võtavad palki vastu ööpäev läbi. Lihtsam on korraldada ka edasi-tagasikoormaid."

Siku hinnangul saab kõige tulemuslikum koostöö välja kasvada tööst professionaalse ja motiveeritud meeskonnaga. Kuna teenuse pakkujale on transpordivaldkonna korraldamine üks kulukamaid valdkondi, siis on vedaja huvitatud vettpidavate lepingute olemasolust.

"RMKga koostööd tehes on need alati olemas ja ma leian, et RMK on võtnud õige suuna metsatööde efektiivsemaks muutmisel," kinnitab Sikk. "Meie seisukohalt on hea, et tööde korraldamine muutub sujuvamaks. Nimetame seda e-projektiks - tänu GPS-seadmetele on võimalik kõiki autosid igal ajal täpselt positsioneerida, veokite teekonda saab n-ö online'is vaadelda kolme kuu pikkuse ajalooga."

Otseselt metsade majandamisega hakkab RMKs pärast juhtimise ümberkorraldamist tegelema ümmargune arv inimesi - täpselt sada. Neile lisandub veel 15 administratiivtöötajat.

Efektiivsust saabki tõsta ennekõike metsamajandamisega seotud tegevuste juures ja just selles osas oleme tegevust forsseerinud. Eesmärk on ühene - ümberkorralduste tulemusena peab metsamajandusega tegelevate inimeste töö efektiivsus tõusma.

Kirde regiooni pilootprojekti raames analüüsisime töötajate koormatust enne ja nüüd ning arvutasime välja koormusindeksi. Viimane ongi näitaja, mis iseloomustab tööviljakuse paranemist ning metsamajandamisega seotud inimeste seas saime keskmiseks koormusindeksiks 2,44. Seega peaksid need inimesed hakkama edaspidi tööle ligi kaks ja pool korda tulemuslikumalt.

Kui selgub, et selle arvu inimestega, kellega plaanime jätkata, me hakkama ei saa, tuleb töötajate arvu suurendada.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing