Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sport ja lõbu üheskoos

Marko Kaldur 21. mai 2008, 00:00

Algus: Sookuninga kaitseala Pärnumaal. Pikkus: 1 km

Rada Sookuninga kaitsealal Pärnumaal on jõukohane ka väikelastele. Sealne rada ei koosnegi muust kui umbes kilomeetrisest laudteest ja selle lõpus paiknevast vaatetornist.

Küll aga saab tornist heita pilgu naaberriigi Läti piirialadele - vaid mõnisada meetrit matkarajast ja ollaksegi lõunanaabrite juures. Omapäi ei maksa siiski piiri poole sumpama hakata - keeruline rabamaastik pole kõigile läbitav, samuti võivad kahjustuda haruldased taimeliigid.

Matkaonn raja alguses sobib nii ööbimiseks kui ka lihtsalt jalgade puhkamiseks. Mõne kilomeetri kaugusel Lanksaares aga asub Koprarada, mis kulgeb kobraste põhjalikult ümberkujundatud maastiku kaudu.

Algus: Sälliku külas Rüütlisoo parklas. Viidad Jõhvi-Tartu maanteel kohe pärast Iisakut. Pikkus: 3 km

Ida-Virumaal Iisaku lähedal leiduv matkarada võimaldab erinevaid rabavaateid. Algul viib teekond mööda luiteharja raba poole - teele jääb ka kummaline Rahapada, kus veidi maad sonkides võib hea tahtmise korral müntegi leida.

Luiteharjal kõrguvast vaatetornist saab heita pilgu eesootavale maastikule - rabale, soosaartele, laudteele, rabajärvekestele.

Luite lõpus asuva püstkoja juures on sobiv koht pikniku korraldamiseks - lõkkease, piknikulaud, toolid. Sealt edasi viib rada üle mitme soosaarekese lageda raba peale - kaugemale soosaarele on ekstreemööbijate jaoks väike onnikenegi rajatud. Järgneb veidi rabamaastikku ning siis seisab rändur laudteede ristmikul. Vasakpoolse haru valijaid ootab ees 8kilomeetrine teekond üle raba ja seejärel läbi põlislaante, parempoolse haru peale suundujad aga jõuavad peagi suure soolauka veerele.

Laukas on mõnus päikeselisel päeval end jahutada ja mõned ujumistiirud teha - misjärel sama rada mööda jätkates jõuab taas kord püstkoja juurde.

Algus: Estonia kaevanduse settebasseini läheduses. Viidad Jõhvi-Tartu maanteel. Pikkus: 5 km Ida-Virumaal läbi Selisoo ning edasi Muraka raba peale viiva matkaraja üks tähtsamaid vaatamist väärivaid punkte on nn Knjazevi laugas Selisoo matkaraja algusosas, mis sai oma nime sinna uputatud Kohtla-Järve ärimehe järgi. Tänapäeval pidavat lauka serval öösiti kummitama, päevalgi on seal sünge ja kõhedusttekitav.

Edasi suundub rada arvukate laugaste vahelt rabajärve kaldal seisva vaatetorni juurde, seejärel sinka-vonka raba vastasküljele.

Selisoo matkaraja lõpus on edasi Muraka rabale mineku võimalus. Muraka rabale kaardi või GPSita niisama uitama ei maksa siiski minna - liialt kaootilised on sealsed teed ja rajakesed. Kes aga õnnelikult raba keskele Varessaarde jõuab - neile on rabasaarel puhkamiseks avatud igaüheõigusega matkaonn.

Algus: Ristilt 2 km, Rõuma Järve talu juurest. Viidad Tallinna-Haapsalu maanteel. Pikkus: 6 km

Läänemaal Marimetsa rabas paiknev rada on omapärane mitme vaatetorni ning suure laugastiku poolest. Kui algul viib rada üle vana taluaseme, siis pärast rabaserva vaatetorni kulgeb laudtee mõnda aega noolsirgelt rabamaastikul. Aegamööda kaovad kidurad rabamännidki ning maad võtab lage samblaväli. Siis aga hakkab silmapiiril paistma tumedam viirg - laukaid ümbritsev madal rabamännik.

Laugaste serval paikneb teinegi vaatetorn - selle tipult avanevad maalilised loojanguvaated peaksid eriti huvi pakkuma romantikaotsijatele.

Lõpuks viib rada laugaste vahel põigeldes tagasi esimese torni juurde ning alguspunkti.

Algus: Meerapalus. Pikkus: 10 km

Tartumaal Meerapalust Ahunapallu kulgeva rabaraja ääres näeb varakevaditi viimase kevadlume sees tihti karujälgi. Suve poole kolib hiigelkiskja matkarajast mõnevõrra eemale sügavamale rappa.

Emajõe Suursohu matkama minejad peaksid arvestama, et püsida tuleb matkarajal või suurematel teedel - äraeksimise oht on sealgi suur.

Algus: Vastseliina linnuse juures. Pikkus: 15 km

Piusa ürgoru matkarada kulgeb Võrumaal piki Piusa jõe kaldaid põhja poole. Valida on mitme trassi vahel - lühem mõnekilomeetrine variant ning pikem, 15kilomeetrine ring. Viimasel juhul jõuab rada otsaga välja Eesti kõrgeimatele liivakivipaljanditele - Härmamüüridele - mille harjalt avanevad meeliülendavad vaated paljude kilomeetrite kaugusele. Veel veidi edasi ja ollaksegi taasavatavate Piusa koobaste juures, kus end pärast palavat matkapäeva maa all jahutada.

Algus: Endla Looduskaitseala keskuse juures. Pikkus: 5-15 km

Kui Jõgevamaal Endla raba ületava matkaraja läbimise järel tagasipöördumise asemel hoopis Järvamaale Norra-Oostriku allikate poole pöörata, saab samuti mitu päeva rabas ja Eesti võimsaima allikarühma juures sisustada. Arvestada tuleb vaid, et liikumine üle raba peab järgima kõiki kohapealseid piiranguid - Endla rabas leidub mitmeid reservaate, kuhu sisenemine keelatud või lubatud vaid kitsastel ajavahemikel.

Loomulikult võib piirduda ka viiekilomeetrise teekonnaga Endla järveni.

Algus: Aegviidu suusabaasi juures. Pikkus: 36 km

Põhja-Kõrvemaa mitmepalgeliste rabade, laiuvate nõmmede, puhtaveeliste järvede ja kõrgete ooside parimaid uudistamisvõimalusi pakub Kõrve matkaraja Aegviidust Liiapeksi viiv lõik.

Ööbimiseks on rajal arvukalt laagripaiku, igaüks peaks leidma endale sobiva.

Algus: Padise kloostris Harjumaal. Pikkus: 160 km

Padise kloostrist Paide linnusesse kulgev Nelja Kuninga Tee on üks Eesti uuemaid ja pikemaid matkaradasid. Kuigi muinaseesti kuningate teekonda tähistav matkarada on suuremalt jaolt tähistamata, pole rajakaarti ja atlast abiks võttes trassil orienteerumine suurem probleem.

Rajal ja raja läheduses on palju põnevaid paikasid - alates muinaslinnadest, kloostritest, hiiemägedest kuni karstialade ja rabadeni välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing