Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tüüplahendus pakub tootmiseks sobiliku automaatika

Rein Irik 21. mai 2008, 00:00

Arvatavasti ei teki Eestis niipea selliseid masinaehitajaid, kes suudaksid terve tehase tootmisliine algusest lõpuni valmistada. Tihtipeale puudub selleks oskusteave konkreetsest tootmisprotsessist, pole tänapäevaseid töövahendeid, pole vajalike oskustega spetsialiste jne.

Paljusid lihtsamaid automaatikalahendusi oleks mõistlik luua ja valmistada Eestis. Tihti saadetakse piiri tagant siia vana tehase sisseseade, mis arenenud riikide normide järgi peaks minema vanarauaks. Kohapealsete automaatikute oskustele ja entusiasmile tuginedes püütakse siis ajast ja arust tootmisseadmeid käigus hoida.

Kui arvestada, et automatiseeritud tootmisele pole mõistlikku alternatiivi, siis tuleks automaatikaseadmete loojaid ja valmistajaid toetada. Selleks abiks võiks olla näiteks üldisi kasutuskriteeriumeid arvesse võttes eelnevalt välja töötatud, katsetatud ja dokumenteeritud tööstusautomaatika valmislahendused. Praegu on paketis 11 lahendust, uusi mudeleid koostatakse juurde.

Praegune majandusareng kulgeb ebasoovitavas suunas - tootmiskulud, põhiliselt just tööjõukulud, kasvavad Eestis kiiremini kui tööviljakus. Pikas perspektiivis pole selline areng jätkusuutlik. Ja iseäranis ei ole see jätkusuutlik tööstuses.

Tööstussektori kogutoodang moodustab Eesti rahvuslikust koguproduktist umbes 30%. Mida on vähe, arenenud tööstusriikides on see näitaja oluliselt suurem. Automatiseerimine ja selle abil tootmise efektiivsemaks muutmine aitaks seda kindlasti suurendada. Sest tööviljakuse tõstmine pole tänapäeval automatiseerimata võimalik.

Automaatikalahenduste paketi saamiseks uuriti umbes sadat erinevat, üle maailma kasutusel olevat nüüdisaegset tootmisliini või -seadet.

Uuringust selgus, et põhinäitajate järgi saab neid automatiseeritud tootmisliine liigitada üheteistkümnesse klassi automaatikasüsteemi põhiparameetrite järgi. Viimased on sisendite ja väljundite arv, kasutajaliidesed, infovahetus, perifeeriaseadmete arv, töötsükli aeg ehk seadme töökiirus ning süsteemi kompaktsus või hajutatus.

Selliseid näidislahendusi saab eeskujuks võtta piiramatult, sest automaatika seisukohalt pole oluline, milleks seda süsteemi kasutatakse. Pole vahet, kas automatiseeritakse pakkimist, küpsetamist, värvimist, kaupade transportimist, vedelike pumpamist, kemikaalide segamist, koosteliini või tööpingi tööd jms. Väga kiirete süsteemide jaoks, mille töötsükli aeg on alla 10 millisekundit (ms), on aga juba vajalikud erilahendused ja kiired servoajamid.

Loomulikult on igal konkreetsel tootmisülesandel kindlad häälestusparameetrid ja -seaded ning selles mõttes pole võimalik ehitada nii universaalset näidismudelit, mis sobiks kõikidesse automaatikaprojektidesse. Seega saab näidislahendus olla vaid väga hea stardiplatvorm edasiseks arendustööks.

Praktiliste automaatikalahenduste jaoks sobivad näidismudelid umbes 80% ulatuses, mis võiks siis tähendada seda, et ainult 20% tööd tuleks veel ise lisada ja vajaliku süsteemi projekt olekski valmis. Isegi kui on vaja näidismudeli häälestusi ja sätteid muuta, ei ole tarvis muuta süsteemi elektriskeemi ja seadmete juhtimisviisi.

Selleks, et näidismudeli leidmine oleks lihtsam, on välja töötatud spetsiaalne otsingumootor, millesse sisestatud andmete järgi leitakse eeskujuks kõige sobivam mudel.

Kõik näidismudelid on olemas laboratoorsel kujul Saksamaal Seligenstadtis. Selles laboris on võimalik neid mudeleid modifitseerida ja katsetusi teha. Tavaliselt on vaja seda siis, kui süsteemis tahetakse kasutada rohkem komponente või nõutakse suuremat jõudlust kui näidismudelil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing