Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudtee noolib konteineri raha

    Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võib vagunite tagasisaamine vahel tõepoolest aega võtta.
    "Aeg-ajalt viibib Kasahstanis kuni 50% Eesti Raudtee konteinerplatvormidest. Lisaks need, mis on sinna teel ja sealt tagasiteel, ning teistes Kesk-Aasia riikides ringlevad platvormid," möönab Glase.
    Kasahstan kasutab platvormvaguneid paar-kolm nädalat oma sisevedudeks ning seejärel saadab tagasi.
    "See põhjustab meil aeg-ajalt vagunite põuda. Vagunite kiire tagasisaamine sõltub eelkõige kasahhide heast tahtest. Omalt poolt saame aastas 120 päeval kuulutada välja nn kiire tagastuse režiimi kõigile raudteedele. See tähendab, et vagunid tuleb saata omanikule viivitamatult tagasi pärast kauba mahalaadimist," lisab ta.
    Kasahhide nöögist hoolimata on konteinerrongide liiklus mullusega võrreldes oluliselt tihenenud.
    Kui möödunud aastal sõitis näiteks Tallinna-Moskva liinil kokku 20 konteinerrongi, siis tänavu esimeses kvartalis juba 19.
    Tallinna-Almatõ konteinerrong alustas kaubareise tänavu märtsis. Siiani on väljunud neli rongi.
    Eesti Raudtee loodab aasta lõpuks Moskvasse saata 70-80 rongi ehk 7000-8000 TEUd ning Almatõsse 10-15 rongi ehk 1000-1500 TEUd.
    Peamiselt veetakse rööbastel Eesti kaudu itta masinaid ja seadmeid, sealhulgas kasutatud autosid, konserve ja keemiakaupu. Tagasi tulevad konteinerid aga valdavalt tühjalt.
    "Konteinerveo hind sõltub üldjuhul konteineri suurusest ja marsruudist. Lepingulised hinnad on raudtee ja kliendi vaheline suhe. Lepingulistel parteritel on võimalik saada soodsamaid tingimusi," ütleb Glase.
    Konteinervedude käive Eesti sadamates on kasvamas, mis tähendab veomahtude kasvu ka raudteel.
    Seetõttu on Eesti Raudteel lähiaastatel plaanis praegust, umbes 700platvormilist konteinervagunite parki suurendada ligikaudu 2250-2500 vagunini.
    "Meie võimaluste juures ei teostu see siiski enne 4-5 aastat," tunnistab ta.
    Konkreetne maksumus selgub Glase väitel vastavate hangete tulemusel, kuid praegu on uue platvormvaguni hind umbes 70 000 USA dollarit (ligikaudu 693 000 krooni - toim).
    "Lisaks otsime aktiivselt võimalusi, kuidas sõlmida leppeid teistele omanikele kuuluvate vagunite kasutamiseks," lisab Glase.
    Transiidiekspert Raivo Vare usub konteinerrongide tulevikku, aga paneb Eesti Raudteele südamele, et firma laiendaks konteinerrongide haaret ja avaks uusi liine.
    "Praegu veetakse raudteel väga vähe konteinereid. Näiteks Eesti kogu senisest isegi väikesest konteinerite hulgast 9%, Venemaal aga üleüldse kõigest 0,6%. Kasvupotentsiaal on tohutu ja ka areng on tulemas kiire," usub Vare.
    Tulevik sõltub tema hinnangul kahest asjaolust: raudteekonteinerplatvormide piisavast hulgast ning Vene raudteetolliterminalide võimsuse arengust peamiselt Moskva piirkonnas.
    Kas tulevikus oleks mõistlik laiendada konteinerrongide haaret?
    "Oleks. Eelkõige kasvatades Moskva piirkonda suunduvaid mahtusid, sest Vene sihtturu süda asub seal. Juba 2012. aastal prognoositakse Moskva saamist Euroopa (!) suurima mahuga tarbimispiirkonnaks, aga tarbekaupade turg on sada protsenti konteinervedude turg," leiab ta kui asjatundja.
    Vare arvates peaks panustama Nižni Novgorodi, Jekaterinburgi ja Kaasani konteinerrongide marsruutidesse.
    Kuidas mõjutab konteinerrongide tulevikku hiinlaste konteinerterminal? "See loob eeldused märgatavaks raudteevedude kasvuks, sest selle terminali konfiguratsioon on tehnilisest just raudteelaadimissõbralikum, võrreldes praeguste väga piiratud võimalustega," lisab ta.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohitid: miljonär Marko Oolo nipid ja ka rikkad nutavad
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.