Tallinn kahe jalaga maa peal

Tallinna selle aasta lisaeelarve ja eelarvestrateegia aastani 2012 on realistlikud. Linn koostas lisaeelarve vajadusest täpsustada linna tulude prognoose ja teha ümberpaigutusi kuludes ja investeeringuis. 2008. aasta eelarve maht suureneb 63,28 miljoni võrra, 7,78 miljardi kroonini. Tulumaksutulu suurendatakse 50, finantstulu 13, dividenditulu 16,6, linna asutuste omatulusid 36,2 miljonit krooni.

Nelja esimese kuuga on eelarves kavandatud tulumaksu tulu laekunud 33,8% - kasv võrreldes mullusega on 17,9%. Seda on enam, kui esialgu prognoositi. Arvesse on võetud ka võimalikku tulumaksu kasvutempo aeglustumist teisest poolaastast. Finantstulu teenis linn samal ajal 89,9% aastaks planeeritust. Suurem raha jääk võimaldas teenida suuremat finantstulu rahapaigutustest. Täiendav dividenditulu saadakse Tallinna Veelt ja Tallinna Prügilalt. Linna asutuste omatuludest suureneb enim koolieelsete lasteasutuste tulu.

Korrigeeritakse linnavara müügist kavandatud tulu, vähendades seda 268,4 miljoni krooni võrra. Ühelt poolt ei ole linnal otstarbekas müüa oma vara langeva turu olukorras, vaid kavandada varaobjektide müük pigem järgnevail aastail, kui kinnisvaraturg on stabiliseerunud. Teisalt lubaks seda teha linna hea rahaline seis, mis tagab 2008. aasta kulutuste tõrgeteta finantseerimise.

2008. aasta tegevuskulude maht suureneb 271,7 miljoni krooni võrra, mis kaetakse linnakassa tulude, linna asutuste omatulude, sihtotstarbeliste eraldiste ja välisrahastuse arvel. Täiendavaid kulusid nähakse ette hariduse, spordi, sotsiaalhoolekande, linnatranspordi, veemajanduse valdkondades.

Täpsustusi ja ümberpaigutusi tehakse investeeringuis, lähtudes hangete tulemustest, mille alusel täpsustus objektide maksumus. Investeeringute mahuks kujuneb 1,28 miljardit krooni.

Volikogule esitatud eelarvestrateegias on toodud tulude prognoos, määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute üldmahud ning laenustrateegia aastaiks 2009-2012. Neil aastail saab otsustavaks linna tulubaasi stabiilsus ja suutlikkus kaasata välisraha arengueesmärkide täitmiseks oluliste infrastruktuuriobjektide rekonstrueerimiseks.

Peamise riskitegurina nähakse Eesti majandusarengu aeglustumisest tulenevat mõju linna tuludele. Muutused tööhõives võivad põhjustada keskmise palga ja tulumaksu tulu aeglasema kasvu. Linna kulusid ei saa järsult vähendada, need on seotud seadusega pandud ülesannete täitmise ja avalike teenuste pakkumisega.

Autor: Katrin Kendra