Tallinna lennujaam topelt suuremaks

Pille Rõivas 27. mai 2008, 00:00

Tallinna lennujaam ehk Ülemiste lennujaam on Eesti peamine rahvusvaheline lennujaam. Praegusel ajal haldab seda AS Tallinna Lennujaam, mis kuulub täielikult Eesti riigile.

Praegu on Tallinna lennujaamas käimas kolm aastat tagasi alustatud kaks suurt ehitusprojekti, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Laiendatakse reisiterminali ja rekonstrueeritakse lennuliiklusala. Tallinna lennujaama reisiterminali juhataja Mati Sillaku sõnul oli senine hoone reisijate mahule kitsaks jäänud.

Reisiterminali laienduse ehitusmaksumus on umbkaudu 650 miljonit krooni ja lennuliiklusala rekonstrueerimine maksab 550 miljonit krooni. Mõlemad ehitused valmivad selle aasta varasügiseks. Reisiterminali arhitektuuri üldise kontseptsiooni tegid prantsuse firma Sofreavia arhitektid, kes jätkasid 1980. aastal ehitatud reisiterminali rehetalu stiili.

Rekonstruktsioon maksab kokku 1,2 miljardit krooni, millest 850 miljonit on Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondi kaasfinantseering. Rekonstrueeritakse lennuliiklusala, renoveeritakse reisiterminal ja ehitatakse välja veterinaar-fütosanitaarkeskus.

Uue terminaliga lisandus üheksa terminaliväravat ja check-in lauda, mille uue süsteemi järgi on võimalik teenindada kõigi lennufirmade kliente. Uus reisiterminal võimaldab teenindada poole rohkem reisijaid. Reisiterminalis laiendatakse lendudele registreerimise ja pagasi kättetoimetamise alasid, uuendatakse pagasitöötlemise süsteeme ning suurendatakse reisijate sildade arvu.

Suveks pikendatakse praegust terminalihoonet 18 meetri võrra ka põhjasuunal, avatakse ülejäänud uued lennuväravad ning hoone keskele rajatakse kõiki üheksat väravat ühendav galerii. T-kujulises kaasajastatud terminalis hakkab toimima kahetasapinnaline liiklus saabuvatele ja lahkuvatele rahvusvahelistele reisijatele. Arendusprojekti lõpuks lisandub Tallinna lennujaamale 14 000 m2 tegevuspinda, kasvatades uue lennujaama senisega võrreldes kaks korda suuremaks.

Etapiline ehitus on tingitud lennujaama ehitamise keerulisusest. "Kuna tegemist on sisuliselt riigipiiriga ning samaaegselt suuremahuliste ehitustöödega, peab lennujaamas jätkuma igapäevaselt ohutu ja turvaline lennutegevus," selgitab ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik.

Lennujaama arendusdirektori Tõnu Mühle sõnul on peale kahe suurema projekti valmimist lennujaamal olemas kõik põhiline, et tagada nii reisijate kui ka lennukite kvaliteetne ja mugav teenindamine. "Kuna loodetavasti reisijate arv pidevalt kasvab, siis peab lennujaam kogu aeg olema oma mõtetes ja tegudes ajast ees," selgitab Mühle.

Lähiaastate jooksul on Tallinna Lennujaamal plaanis ehitada kaks uut kaubaladu ning projekteerida ja valmis ehitada reisiterminali esine parkimismaja. Üldlennunduse ehk väikelennukite ala projekteerimine ja ehitamine ning lennukite hooldusangaaride ehitus on samuti lähiaastate arendusplaanidesse võetud. Mühle sõnul täiustatakse navigatsiooniseadmeid lennukite paremaks ja ohutumaks maandumiseks ning ühtlasi alustatakse reisiterminali järjekordse laienduse ettevalmistamisega.

Kaugemas perspektiivis plaanib Tallinna lennujaam lennuraja nihutamist piki telge ida poole ja teise paralleelse ruleerimistee ehitamist. Vajadus on ka uue kaubateeninduskompleksi järele.

Tallinna lennujaamast on praegu regulaarne lennuühendus 18 Euroopa linnaga ja kahe Eesti saarega ning nimetatud sihtpunkte teenindab 12 lennufirmat. 2006. aastal oli suurim vedaja Estonian Air, järgnesid Aero Airlines, Easyjet, CSA Czech Airlines, Lufthansa ja teised lennufirmad. Populaarseimad sihtkohad olid Helsingi, London, Stockholm, Kopenhaagen ning Frankfurt.

Selleks, et ühendada kaks väikest lennuvälja üheks suureks, pidi riik Tallinna linnalt maad sundvõõrandama.

Esimesed Tallinna lennuvälja ehk Ülemiste lennuvälja stardi- ja maandumisrajad avati 1936. aastal, kuid jaamahoone valmis alles 1954. aastal. 1928.-1929. aastal ehitati Ülemiste järvele lennusadam, mida kasutasid Soome lennukid. Samaaegselt oli kasutusel väike Nehatu lennuväli Tallinnast 12 kilomeetri kaugusel, mis tekitas probleeme nii lennukorraldajatele kui reisijatele.

1929. aastal võttis riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla jäävate maade ja ehitiste sundvõõrandamise seaduse. Selle järgi sundvõõrandas riik linnalt 32 hektarit maad. Tollal oldi uhked, et päevane reisijate arv oli 30 kuni 35 inimest. Lennukid lendasid pooleteise tunniga Leningradi, poole tunniga Helsingisse.

1934.-1954. aastal maandusid lennukid Ülemiste lennuradadel, ent angaarid olid ehitamisel ning lennukid pidid ööbima lageda taeva all. Reisijaid teenindati ajutistes hoonetes. 1954. aastal valmis reisiterminal, mida kasutati 1980. aastani, kui olümpiamängude puhul uus terminal ehitati.

Selle projekteerimine algas 1976. aastal. Selle autor oli arhitekt M. Piskov Moskvast, kes ise valis sisekujundajaks Maile Grünbergi kunstikombinaadist ARS. Madal hoone meenutab rehielamut, suuri räästaaluseid ja sakilisi lõpetusi peetakse jaapanipäraseks.

Kaheksateist aastat oldi rahul selle jaamahoonega, ent mida aeg edasi, seda enam tekkis vajadus suurema hoone järele. 1998. aastal hakati laiendama lennujaama reisiterminali. 200 miljonit krooni maksnud rekonstrueerimine suurendas reisijate läbilaskevõimet 1,4 miljonini ja äripinna suurust 2000 ruutmeetrini.

Enne rekonstrueerimist võis iga välisturisti või reisilt tagasi jõudnud eestlast tabada lennujaamaðokk - võrreldes teiste euroopa lennujaamadega, nägi meie oma välja üsna räämas ja hall.

Kohati oli isegi piinlik väliskülaliste ees, kel oli ettekujutus Eestist kui kolmandast riigist, millele see räämas lennujaam küll kaasa ei aidanud. Rekonstrueerimise ajal pidid reisijad läbima passikontrolli ajutises ehitises.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing