Sõnumid

SmartPOST alustas üle-eestilise pakiautomaatide võrgu ehk iseteeninduslike "postkontorite" paigaldamist. Esimene omataoline pakiautomaat paigaldati Viljandi Selverisse.

Pakiautomaatide abil pakutav üle-eestiline teenus avatakse klientidele lähikuudel, kui on valminud kogu Eestit kattev võrgustik.

Loodav üle-eestiline iseteeninduslike pakiautomaatide võrgustik on ette nähtud eelkõige internetikaupluste ja postimüügi kaubamajade klientide teenindamiseks.

Iseteenindav pakiautomaat on Eestis välja töötatud moodsal tehnoloogial põhinev seade, mis võimaldab inimestel kiirelt ja mugavalt tellitud kaubad kätte saada.

Kauba tellinud kliendile saadetakse SMSi teel kood, mille sisestamisel pakiautomaadi arvutisse saab klient vajadusel tasuda pangakaardiga lunamakse. Seejärel avatakse automaatselt kapi uks ning klient saab kauba kätte.

Pakiautomaadid paigaldatakse kaubanduskeskustesse ning teistesse käidavatesse kohtadesse üle Eesti. Mugavusele lisaks kaob senine lisaajakulu kaupade kättesaamisel - postimüügist tellitud pakk võetakse kaasa kaubanduskeskustest oma harjumuspäraseid sisseoste sooritades.

Sarnase teenuse katsetusega paigaldas märtsis ka Itella Logistics postipakiautomaadi Tallinna Haabersti Rimisse ning hakkas Anttila klientidele jagama pakke lisaks R-kioskite kaudu.

SmartPOST OÜ on logistikaettevõte, mille eesmärk on muuta kaugmüügi teel ostetud kaupade kättesaamine võimalikult kiireks ja mugavaks. Smartpostil on üle-eestiline kullerite võrgustik, mis tegeleb suuremõõtmeliste kaupade toimetamisega klientide kodudesse. Sellele teenusele lisandub nüüd väikesemõõtmeliste postipakkide kättetoimetamine pakiautomaatide ehk iseteeninduslike "postkontorite" kaudu.

Autotranspordis on 2007. aasta lõpukuudest püsinud madalkonjunktuur.

Varasemate aastate sama perioodiga võrreldes on tänavu turusituatsioon oluliselt ebasoodsam. Viimasel kolmel kuul jätkus nõudluse ja müügi langus.

Langustempo küll mõnevõrra aeglustus (nõudluse saldo -46 ja müügi saldo -39). See tõstis kindlustundeindikaatori märtsi miinus 34-lt aprillis miinus 23-le.

Rekordiliselt paljude firmade jaoks on suurim äritegevust takistav tegur ebapiisav nõudlus (seda märkis 63% firmadest).

Kui viimastel kuudel võttis töötajaid juurde iga kümnes firma, siis personali vähendas iga kolmas. Ettevõtete hinnangul võib nõudlus järgmisel kolmel kuul mõõdukalt kasvada (saldo +14).

Kuid see prognoos on märgatavalt tagasihoidlikum kui varasematel aastatel (2005-2007 aprillikuu keskmine saldo +43). Pikemas perspektiivis ei näe firmad olukorra paranemist. Eeldatakse, et kuue kuu pärast on ärikonjunktuur praegusest halvem.

Kümnendiku firmade jaoks on ikka veel probleem tööjõupuudus ning lähikuudel plaanitakse töötajaid juurde võtta. Äritegevuse takistusena märgiti küsitluses ka teenuste madalat hinnataset.

Seetõttu kavatseb järgmisel kolmel kuul veoteenuste hindu tõsta 38 protsenti ettevõtetest.

Maanteetranspordis suurenes veosekäive eelmisel aastal üle-eelmise aastaga võrreldes viiendiku - 10,6 miljardi tonnkilomeetrini, aga raudteel vähenes 22% 8,4 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo maht oli statistikaameti andmetel eelmisel aastal 20,4 miljardit tonnkilomeetrit, mis on protsent vähem kui aasta varem. Meretransport hõlmas 1,4 miljardit tonnkilomeetrit kaupa. Riigisisestel vedudel ulatus veosekäive 3,3 miljardi tonnkilomeetrini, kasvades aastaga ligi neljandiku.

Kolm neljandikku riigisiseste vedude kaubamahust veeti maanteel. Rahvusvaheliste vedude veosekäive oli 17,1 miljardit tonnkilomeetrit ehk 84% kogu veosekäibest ja vähenes eelmisel aastal üle-eelmise aastaga võrreldes neli protsenti. Rahvusvaheliste vedude käivet mõjutasid enim maantee- ja raudteetransport.

Eelmisel aastal kasutas Eesti veondusettevõtete teenuseid ligi sama palju sõitjaid kui aasta varem.

Eesti veondusfirmade teenuseid kasutas mullu 213 miljonit sõitjat, neist 97% riigisisestel vedudel nagu ka eelnevatel aastatel. Riigisisestel vedudel veeti 207 miljonit sõitjat, neist 93% kasutas maanteetransporti, mis sisaldab ka linnatransporti linnaliinibusside, trammide ja trollidega.

Eelmise aastaga võrreldes jäi riigisisestel vedudel maanteetranspordi kasutajate hulk ligikaudu samaks, mere- ja raudteetranspordis suurenes sõitjate hulk vastavalt 15 ja 3% ning õhutranspordis vähenes 15%.

Rahvusvahelistel vedudel veeti mullu kuus miljonit sõitjat, mis on sama palju kui aasta varem. Rahvusvaheliste vedude osa oli suurim mere- ja õhutranspordis. Meretransporti kasutas eelmisel aastal üle nelja ja õhutransporti üle miljoni sõitja, mis on vastavalt 6% rohkem ja 22% vähem kui aasta varem.

Maanteetransporti kasutas ligi miljon sõitjat ja selles valdkonnas suurenes sõitjate hulk aastaga kõige rohkem - 9%. Rahvusvahelistel raudteevedudel suurenes sõitjate hulk aastases võrdluses 5 protsenti - 150 000 inimeseni.

Raskeveokite arvu peaaegu et kahekordistumise tõttu 2009. aastaks kaalub Tallinn nende liiklusele lausa kellaajaliste liikumispiirangute seadmist, sest raskeveokid lõhuvad teid ja tekitavad ka ummikuid.

Olukord läheb aina hullemaks, sest Tallinna Sadamas on juba tulnud ja veel tulemas liinile uued võimsad laevad, mistõttu raskeveokite arv tänavu hüppeliselt kasvab.

Kui praegusel ajal kulgeb sadama kaudu teedele umbes 1000 raskeveokit päevas, siis hiljemalt 2009. aastaks nende arv kahekordistub - juba 2000 raskeveokit päevas ning 60 000 raskeveokit kuus. "Tagajärg on veel suuremad kahjud pealinna teedele ja lisaks ka ummikud," märkis Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.

Kuigi vanasadama kaudu linna läbiv raskeliiklus moodustab ristmikel päevasest liiklusest kuni 2,4 protsenti, siis teatud ajaperioodidel võivad nad liikluse ikkagi umbe ajada. "Laevade saabumisel liiguvad need veokid ristmikele väga lühikese aja vältel," selgitas abilinnapea Jaanus Mutli. "See koormab pealinna liiklust tõsiselt."

Kõige suurem on raskeveokite liiklus Tallinnas Tuukri-Petrooleumi ristimikul, kus raskeliiklus moodustab päevasest liiklusest 4,3 protsenti.

Tallinna Sadamal on samuti plaanis mitmeid arenguid, mis nõuavad uute tänavate väljaehitamist.

Mutli sõnul on liiklusummikute vältimiseks hädavajalik kasutada Põhjaväila, Petrooleumi tänava pikendust ja Russalka ristmikku. "Vaevalt et Põhjaväila see lõik 2009. aastaks valmib," lausus Mutli.

Ühe lahendusena pakub Mutli piirata ajaliselt veokite väljasõitu sadamast. "Linnaliikluse vähegi normaalsuse piirides hoidmiseks ja pikkade seisakute vältimiseks liikluses ei näe ma enne suurte tee-ehitusprojektide elluviimist muud võimalust, kui piirata Tallinna Vanasadama territooriumilt väljasõitu üle 12 meetri pikkustele veokitele kella seitsmest hommikul kuni üheksani õhtul," nentis Mutli.

Mutli on arvamusel, et Tallinn ei pea arenema vastavalt Tallinna Sadama arengule.

Eesti Raudtee infrastruktuuril jäi aprillis kaubaveo maht alla 2 miljoni tonni, olles kokku 1,90 miljonit tonni.

Ligi 70% aprilli vedudest moodustas nafta ja naftasaaduste vedu. 1,31 miljoni tonnine veomaht oli aga eelmise aasta mahust 41% väiksem. Väiksemate mahtude põhjus peitub rafineerimistehaste korralistes remontides. Samas ei saa välistada nn aprillisündmuste aastapäeva mõju.

Järgmised suuremad kaubaartiklid, mida Eesti Raudtee infrastruktuuril aprillis veeti, olid väetised ning põlevkivi. Mõlemat kaupa veeti raudteel aprillis 0,14 miljonit tonni. Väetiste vedu oli mullusega 40% väiksem, põlevkivivedu aga 27% väiksem.

Ülejäänud kaupade mahud jäid juba oluliselt alla 0,1 miljoni tonni piiri.

Kokku on aasta esimese nelja kuuga mööda raudteed veetud 9,41 miljonit tonni kaupu. Aasta varem olid veomahud sama ajaga 7,38 miljonit tonni suuremad ehk kokku 16,79 miljonit tonni. Langusprotsendiks on seega 44.

Transiitvedudes on veetud nelja kuuga 6,91 miljonit tonni, mis jääb eelmise aasta mahule alla ligi 49%. Kohalike vedude maht oli 1,51 miljonit tonni ja see on suurenenud 24% võrra. Importvedude languseks on 63% ja veomaht jooksval aastal 0,63 miljonit tonni. Eksportvedude 0,35 miljonit tonni on 2% väiksem kui aasta tagasi.

Viimati veeti raudteel tänavuse aprilliga võrreldavas koguses kaupa 1996. aasta suvel. Eelmise aasta aprillile jäi praegune maht alla 53%-ga.

TIR-konventsiooni administratiivkomitee istungil otsustati, et tänavu maist on soovitatav TIR-märkmiku omanikul märkida selle kollasele kviitungile ka kauba kood.

Kuuekohalise kaubakoodi ehk HS-koodi peab märkima kaubamanifesti lahtrisse nr 10.

Nn kollane kviitung on TIR-märkmiku lehekülg, mida toll ei vormista. TIR-märkmikusse lisatakse HS-kood, et turva-ja finantsriskidega kaupu kergemini ära tunda. Samuti kiirendab see teiste kaupade liikumist ja elektrooniliste andmete töötlemist.

Euroopa Ühendus on otsuse heaks kiitnud. Ka liikmesriigid on valmis soovitust ellu viima.

Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliametid on nõus HS-koodi märkimisega ka tolli vormistatud TIR-märkmiku kviitungitele elektroonilises TIR-andmete koosseisus. Järgmisest aastast muutub TIR-märkmiku elektrooniline andmeedastus Euroopa Liidu tollieeskirjade järgi kohustuslikuks kõigile kaubavedajatele.

TIR-märkmik on maanteetranspordi tollidokument, mis hõlbustab konventsiooniga ühinenud riikide piiride ületamist. TIR-transiidisüsteem lihtsustab kaupade liikumist rahvusvahelises kaubanduses ja kindlustab transiidiriikidele nõutud tollitagatised ja garantiid.

13. maist kehtestas Estonian Air kõikidel regulaarlendudel kütuse lisatasu. 155 krooni tuleb maksta Helsingi, Vilniuse ja Kuressaare-Stockholmi liinil ning 235 krooni firma kõigil ülejäänud regulaarlendudel.

Lennukikütuse hind on viimase kolme kuuga tõusnud enam kui 40% ja on eelmise aastaga võrreldes ligi 80% kallim.

Kulud kütusele moodustavad lennuettevõtte kuludest märkimisväärse osa. Kütuse hinna edasised muutused on ettearvamatud ning see avaldab survet kogu lennundussektorile.

Estonian Airis käivitas juba 2006. aastal kütuse ökonoomsema kasutuse programmi, mis on aidanud aasta jooksul kütust säästa 5%.

Väinamere Liinide teatel sõidab perioodil 19. mai - 22. juuni ja 18.-31. august Triigi-Sõru liinil parvlaev Kõrgelaid iga päev, tehes mõlemast sadamast kaks väljumist.

Kui seni sõitis parvlaev Kõrgelaid nädalas viiel päeval, siis nimetatud perioodidel väljub laev iga päev Sõrust kellaaegadel 8.15 ja 17.30 ning Triigist 9.30 ja 19.00.

Väinamere Liinid OÜ korraldab parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Parvlaevaühendus toimub järgnevatel liinidel: Kuivastu-Virtsu (Saaremaale), Heltermaa-Rohuküla (Hiiumaale), Triigi-Sõru (Saaremaa ja Hiiumaa vahel).

Tallinna Invatakso tähistas 15. mail oma 10. sünnipäeva.

Praegu kasutab Tallinna invatakso teenust 690 inimest, neist 200 on ratastoolis.

Kui 2003. aastal kasutas regulaarselt ühes kuus 29 inimest ratastoolibussi, siis nüüdseks on kasutajate arv kasvanud kuni 74 kliendini kuus. Töötavatele ratastoolikasutajatele toimib igapäevane invatransporditeenus 2005, aastast ja regulaarselt kasutab seda teenust 10 klienti.

Kui praegu saab ARKi büroodesse kohale minemata tellida näiteks duplikaatnumbreid, siis sügisel avaneb "Paberivaba ARK", mis viib internetti märksa rohkem toiminguid. Paberivaba ARK asub internetis aadressil: paberivaba.ark.ee. Keskkonda pääseb ka ARKi kodulehe vahendusel.

Maksu- ja tolliameti teatel on Venemaa maist sulgenud liha ja lihasaaduste sisseveoks Lätis asuva Terehhova piiripunkti.

Endiselt on nimetatud kauba Venemaale toimetamiseks avatud Luhamaa ja Grebnevo piiripunkt.

Venemaa otsustas piirata piiripunktide arvu Pihkva oblastis, mille kaudu veterinaarkontrolli alla kuuluvaid liha ja lihasaadusi Venemaale veeti. Lätis on Terehhova piiripunkti kaudu liha ja lihatoodete vedu lõpetatud ning avatuks on jäänud ainult Grebneva piiripunkt. Eesti selle

regiooni piiripunktidest on nimetatud toodete veoks endiselt avatud Luhamaa tollipunkt.

Venemaa meetmete tõttu võib kasvada Eesti piiripunkte läbivate veoste arv Luhamaal ja Narvas.

Suurbritannia valitsus informeeris Euroopa Komisjoni, et otsustas enne 1. maid 2009 mitte lasta riigi siseturule tegutsema Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi ja Slovakkia transpordifirmasid.

Britid kasutasid kehtivat üleminekuaega ja pikendasid keeldu aasta võrra. "Oleme saanud oma liikmesfirmadelt tugeva signaali, et ELi uute riikide transpordifirmad võtaksid paljudelt kohalikelt vedajatelt töö," teatas Briti autoveoettevõtete liit.

Eesti Riiklik Autoregistrikeskus avas klientidele internetikeskkonna Paberivaba ARK.

Projekti eesmärk on muuta klienditeenindus e-teenusena kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Kliendi jaoks tähendab projekti elluviimine, et taotluste esitamine ARKile muutub kättesaadavaks ööpäev läbi.

Paberivaba ARK lihtsustab oluliselt ka uute sõidukite müümisega tegelevate ettevõtete asjaajamist. Ametlikele maaletoojatele on elektrooniliseks muudetud tüübikinnituse taotluste, registreerimiseelse ülevaatuse aktide ja registreerimistoimingute taotluste esitamine. Projektiga liitunud lammutuskojad saavad edastada lammutustõendeid ja taotlusi sõiduki registrist kustutamiseks elektrooniliselt.

Autor: ÄP