Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Transiidipoliitika: tõstan käed ja annan alla

Tanel Raig 28. mai 2008, 00:00

Eesti on pärast aprillisündmusi ja seejärel kaotatud transiiditonne Reformierakonna juhtimisel valge rätiku ringi visanud ja loobunud nii Vene kütusetransiidi tagasitoomisest kui ka hiinlaste konteineritransiidi kohalemeelitamisest.

Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga ütlevad, et transiit oleks kadunud niigi. Arvan, et Eesti võitlus transiidi eest ei ole lootusetu ja loobumisega kaotab riik ühe perspektiivsema majandusharu.

Kõikvõimsad Vene sadamad on ülepaisutatud müüt. Nii olemasolevatel kui ka ehitatavatel Venemaa sadamatel ei jätku võimsust, et teenindada kogu idanaabri import- ja eksportkaupa.

Venemaa sadamatel ei jätkunud isegi nii palju võimsust, et sinna oleks mahtunud aprillisündmuste järel Tallinna Sadamalt ära võetud kaup. Mullu vähenesid Tallinna

Sadama veomahud 2006. aastaga võrreldes 13%. Kuid mitte kõik see kaup ei liikunud Venemaa sadamatesse, vaid Lätti, kus sadamate mahtude kasv oli möödunud aastal 37%.

Venemaa sadamate võimsus kasvab lähiaastatel, eelkõige, kui valmib Ust-Luga sadam. Ennustatakse, et uued Eesti transiidimahu vähenemised toimuvad 2009, kui Ust-Lugas valmib 8 miljoni tonni võimsusega masuuditerminal, ro-ro- ja konteinerterminal ning käiku võetakse multifunktsionaalne üldkaubaterminal.

Kuid Euroopa, eelkõige Venemaa import Aasiast kasvab palju kiiremini. Läänemere sadamate konteinerveoste turg kasvab praegu 16% aastas. Prognoositakse, et viie aastaga kahekordistub Läänemere sadamaid läbivate konteinerite hulk. Sellest kasvust jätkub tööd nii Venemaa kui ka Soome ja Balti riikide sadamatele.

Peaminister Andrus Ansip on soovitanud transiidi ihalejatel tõsiselt järele mõelda, kas transiitkaup on Eestisse ikka nii soovitav, kuna see ummistab meie teed ja piiripunktid. Tal on õigus.

Teed ja piiripunktid lähevad tõepoolest umbe, kui ei investeerita infrastruktuuri. Juba aastaid on lahendamata piiriületuse korraldus Eesti-Vene piiril Narvas. Võib öelda, et Venemaad on meil raske sundida tõstma veoautode läbilaske kiirust piiripunktist.

Kuid uue Narva silla ehitamine ja veoautodele vajaliku infrastruktuuriga ooteplatside rajamine on Eesti teha. Maanteede koormuse vähendamiseks peab arendama konteinerite transporti raudteel. Selleks on aga vaja Eesti Raudteel konteinerplatvorme, mille suur defitsiit ei lase Eesti Raudteel praegu kõigi soovijate konteinereid raudteel transportida.

Samas polnud valitsuse hiljuti kinnitatud transpordi investeeringute kavas, milles pandi paika projektid Euroopa Liidult finantseerimise taotlemiseks, veel ühtegi transiidi läbilaskevõimet suurendavat projekti. Seega näib, et ummikute vähendamist transpordis ei ole tõepoolest suurt loota.

Helgem moment koitis, kui Tallinna Sadama nõukogu kinnitas investeeringud uue konteinerterminali ehitamiseks. Luba anti siiski esialgu plaanitust väiksema terminali ehituseks ja pärast seda võttis peaminister veel kord rõhutada, et kogu transiidisektori tähtsus on ülehinnatud.

Praegune Eesti transiidikaotus ei ole püsiv. Sarnase, Venemaa põlu alla sattumise elas mõned aastad tagasi üle

Läti, kui oli oma kooliotsuste tõttu idanaabri silmis n-ö paha poiss. Ka siis suunati Venemaalt Läti sadamatesse liikunud transiit ümber ja keerati kinni Ventspilsi naftajuhe. Tõsi, naftajuhe on jäänud kinni siiani.

Samas kasvasid Läti sadamate mahud eelmisel aastal 37%. Sarnast taastumist näitab juba ka Eesti transiit. Eesti Raudtee idapiirilt vastuvõetavate rongide arv on kuust kuusse taas kasvamas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing