Epohhi looja jõuab Eestisse

Mari Hiiemäe 30. mai 2008, 00:00

Bob Dylan, õige nimega Robert Allen Zimmerman, on mees, kelle imago ja laulud on jälje jätnud tervete põlvkondade järeltulevate muusikute loomingusse.

Kindlasti on Dylan oma loominguga otseselt või kaudselt mõjutanud ka suurt hulka Eesti staažikamatest rock-muusikutest.

"Bob Dylani panus muusikaajalukku on olnud niivõrd suur, et selle võiks lausa kaheks jagada - muusikaks, mis oli enne Dylanit ning muusikaks, mis tuli pärast. Ilma temata ei kujuta popmuusikat lihtsalt ettegi," ütleb laulja Tõnis Mägi.

Ilmselgelt pole Mägi ainus Eestile oluline muusik, kes Bob Dylanist vaimustuses on olnud. Dylani-lembust on üles näidanud ka näiteks Riho Sibul ning Hardi Volmer.

"Mingil perioodil oli Dylan minu jaoks hoopis tähtsam kui mingi Zeppelin. Ma ei tea, mis oli tema fenomen, aga see mõjus. See oli nagu värske tuulepuhang teiste omataoliste seas," tõdeb Volmer.

Lisaks suurepärasele meloodialoomise oskusele oli ja on Bob Dylanil erakordne anne mõjusate laulutekstide koostamise peale. "Tekst omandas kaalu tänu temale. Minu jaoks enne Dylanit laulutekstidel suurt tähtsust ei olnud," tunnistab Mägi.

Dylan oli mees, kes suutis laulude juures viia raskuspunkti sõnadele ja nende sisule ning kuna sõnum omandas kandvama tähenduse, sai laiemalt alguse ka pikemate laulude tegemise trend.

"Pop-lood ei olnud enam minut viiekümnesed või kahesed. Dylani lood kestsid 10 minutit ja rohkemgi, seda ei oldud enne nähtud," meenutab Mägi.

Bob Dylani olulisust on osanud hinnata nii miljonid fännid üle maailma kui ka kriitikud ning auhinnajagajad. Lisaks mitmele Grammyle ning ohtratele teistele muusikaauhindadele on Dylan aja jooksul kirjutatud laulutekstidega teeninud ka Nobeli kirjanduspreemia nominendi staatuse, samuti on muusik pälvinud Pulitzeri kirjanduspreemia eriauhinna muusika ja kultuuri mõjutamise ja edendamise eest.

Kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikini sõnul on 67aastane Dylan jätkuvalt vormis ning oma vanuse kohta vägagi elujõuline.

Staari esinemisgraafik on tihe ning jätkuvalt tuuritab muusik mööda maailma suuri esinemislavasid. "Suurkontsertidel esinemine ei ole kerge. Kui temavanune artist seda suudab, siis peab ta olema väga tasemel," hindab Judeikin.

Bob Dylani seni ilmunutest viimase plaadi "Modern Times" (2006) müügiedu arvesse võttes võib igatahes Dylani vormisolekut uskuda. Billboardi edetabelis debüteeris plaat esikohal, tuues autorile kaasa au olla vanim artist, kes sellisele positsioonile jõudnud on.

Vaid istekohtadega kontserdil kuuleb publik ainult parimat, mida staaril pakkuda on.

Veidi vähem kui nädal enne Bob Dylani Eesti kontserti esilinastub kinos Sõprus laulja elust ja muusikast inspireeritud mängufilm "Kus on Bob Dylan?".

Filmis teevad suurepärased rollid Kuldgloobusega pärjatud Cate Blanchett, hiljuti lahkunud noor staar Heath Ledger ning Christian Bale, Richard Gere, Ben Whishaw ja Marcus Carl Franklin - kõik Bob Dylanina.

Todd Haynesi sürrealistlik kunstbiograafia "Kus on Bob Dylan?" on inspiratsiooni ammutanud ikoonistaatusse tõusnud laulja ning laulukirjutaja Bob Dylani elust ja temaga seotud legendidest.

Sarnaselt Dylanile, kelle loomingus on põimunud tohutu hulk erinevaid žanre ja voole, kasutab ka Haynes filmis erinevaid võtteid ja stiile, milles võib ära tunda tsitaate nii Godard‘ilt kui ka Fellinilt ning mis meenutavad Dylani laulutekstide poeetilist kaost. Kuna Dylanit võib nii mõneski mõttes pidada kameeleoniks, kelle elu ja muusika erinevaid tahke on pea võimatu ühe sõõmuga edasi anda, on film kokkupõimitud katketest, kus Dylanit - või õigemini tema erinevate eluetappide koondkujusid - kehastavad erinevad näitlejad.

Film esilinastus mullu Veneetsia filmifestivali võistlusprogrammis, võites kolm kaalukat auhinda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:54
Otsi:

Ava täpsem otsing