Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hinnalangus tabas kehva asukohaga ärimaid

Enn Tosso 02. juuni 2008, 00:00

1Partner Kinnisvara äripindade grupijuht Vallo Pank märkis, et sõltuvalt asukoha atraktiivsusest on äri- ja tootmismaade hinnad aastataguse ajaga võrreldes kas jäänud samaks või langenud 10-15%.

"Pigem võib hinnalangust näha üksikute kinnistuste puhul, kus omanikul on müügiga kiire ja sellest lähtuvalt ollakse sunnitud hindu langetama," ütles ta.

Toimivate ja logistiliselt heas asukohas olevate tehnoparkide hinnad on enam-vähem samaks jäänud, sest arendajad on reeglina arvestanud ka natuke pikemate müügiperioodidega.

Oluliselt on muutunud olukord kinnistute puhul, kus puuduvad detailplaneering ja tehnovõrgud. Selliste kinnistute finantseerimise suhtes on pangad muutunud väga ettevaatlikuks ja seetõttu on nende järele ka nõudlus väiksem. Taoliste kinnistute hinnad on langenud kõige rohkem, osutas Pank.

Lähitulevikus näeme maakleri sõnul äri- ja tootmismaa kruntide turgu stabiliseerumas, suuri hinnamuutusi näha pole.

Endiselt on määrav tegur asukoht. Hea juurdepääsuga linna lähiümbruse kruntide vastu on klientidel jätkuvalt huvi.

BPE Kinnisvaraeksperdi äri- ja tootmispindade eksperdi Ennu Susi sõnutsi oleks ärimaad kindlasti mõtet osta, küsimus on vaid hinnas ja asukohas.

"Enamik heas asukohas paiknevaid ärilise potentsiaaliga maatükke on juba kokku ostetud. Need, mida hetkel pakutakse, ei ole kuigi atraktiivsed või siis küsitakse nende eest praeguses turusituatsioonis liialt kõrget hinda," möönis Susi.

Linnast väljuvate maanteede ääres paiknevate kruntide ja maatükkide puhul on suurimaks probleemiks teelt mahasõidud.

Hindade kohta on Susi sõnutsi raske midagi täpselt öelda, kuna tehinguid on toimunud vähe.

Hea asukohaga ärikruntide osas Susi arvates erilist langust ette näha ei ole, siiski võib kuni 20protsendilist hinnalangust oodata nn teisese asukohaga kruntide puhul.

Kuigi võib öelda, et detailplaneeringu järgus olevate laopindade pakkumine ületab nõudlust, on nõudluse ja pakkumise vahel käärid.

Suurimaks probleemiks on ajaline vahe: arendajad on suutelised pakkuma ettevõtete vajadustele vastavaid laopindu umbes 1-1,5 aasta pärast, sest nad ei ole valmis riskima ja ehitama ladu ilma kindla üürnikuta. Ettevõtted on aga nõus ootama uut laoruumi keskmiselt pool aastat.

Samuti on erinevused soovitavate ja pakutavate pindade suuruse vahel. Arendajad eelistavad pakkuda võimalikult suuri laopindu suurematele ettevõtetele, sest neil on lihtsam ajada asju vähema arvu suurfirmadega kui hulga väikeste pindade üürnikega.

Viimase kvartali jooksul on nõudlus lao- ja tootmispindade järele veidi kahanenud. Ettevõtete kindlustunne tulevikus suhtes on vähenenud ning ootused on muutunud pessimistlikumateks. Sellistes tingimustes ei plaanita laieneda ning pole vajadust uue pinna järele.

Eriti raskelt annab majandusolukord end tunda ehitusmaterjalidega tegelevatele ettevõtetele, kes siiani plaanisid ladusid suurendada, kuid nüüd ei vaja isegi enam olemasoleva mahuga ladu.

Tootmismaa ostmine ise ehitamise eesmärgil on vähem populaarne. Varem nägid ettevõtted teenimisvõimalust, soetades odavalt kinnisvara ning teenides vara väärtuse kasvult.

Praeguseks on maa hinnad tõusnud ning edasine tõusupotentsiaal on küsitav. Sellest tulenevalt eelistatakse üha enam olla üürniku staatuses, mistõttu on sagedasemaks muutunud ka sale-leaseback-tehingud erinevate fondide ja investoritega. Sel juhul müüb ettevõte oma hoone ära, kuid jääb sinna pikaajaliseks üürnikuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing