Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saata Kreenholm halastussurma?
Tänane Äripäev kirjutab Kreenholmi Manufaktuuri agooniast - tekstiilikombinaadi pikaajaline kahjum, töötajate koondamised, niru palk, Kreenholmi kinnisvara müük, et mitte öelda kantimine, emafirma omanikele.
Kunagisest suurkombinaadist, kus rõõmsad kangrunäitsikud rulluiskudel kudumistelgede vahel siuglesid, sest parimatel oli lausa neli telge töös hoida, on saanud ahervare.
Arvame, et Rootsi omanikfirma Boras Wäfveri pole suutnud ega tahtnud Kreenholmi piisava ärilise hoolsuse ja nutikusega majandada.
Kreenholmil on olnud kogu aeg saadaval odav tööjõud, mis tähendab suurt plussi - üht odavat tootmissisendit. Ent see pole aidanud, töötajaid on pidevalt koondatud.
Ilmselt Kreenholmi sajand vana tootmismudel enam ei tööta, sest näiteks Indias on veelgi madalamad palgad.
Kes teeb panuse odavale tööjõule, peab Eestist lahkuma. Näiteks teinegi suurettevõte - Elcoteq - on Eestist mujale kolimas.
Ilmselt oleks Kreenholm hääbunud nii ehk naa, kui nad oma ärimudelit poleks muutnud. Emafirma lubas tuua osa tootmist, mis paiknes Rootsis, Eestisse, ent seegi kava ei täitunud. Rootsist toodi siia kinnipandud tootmise riismed.
Teine asi, mis Kreenholmi on kurnanud, on emafirma Boras Wäfveri juhtkond ja omanikud. Kreenholm on pikka aega kahjumit kandnud, end see pole takistanud Boras Wäfveri juhtkonnal võtta Kreenholmist välja suuri juhtimistasusid, mis halvendas kombinaadi seisundit veelgi.
Kui firma on suur, siis võib selle omanikel kaduda sellega ka hingeline side: suur firma, mis see paar miljonit sinna-tänna ikka teeb.
Emafirma Boras Wäfveri ei hiilga ise samuti millegagi: jooksev kahjum, aktsia kurss on mitu aastat langenud (80 Rootsi kroonilt 10 kroonile), mille tõttu on firma väärtus vaid 47 miljonit Rootsi krooni (ca 80 miljonit Eesti krooni).
Boras Wäfveri pole suutnud 2003-2007 ühelgi aastal kasumit teenida. Kokku on kahjum sellest perioodist üle 300 miljoni Rootsi krooni. Niisamuti on igal aastal kukkunud käive.
Aga praegu on emafirma ja Kreenholmi majandusnäitajad praktiliselt ühed ja needsamad.
Võimalik, et Kreenholm on kahju saanud dollari kursi langusest, sest müük olevat käinud dollarites.
Boras Wäfveri juhatuses on ka eesti mees Madis Üürike, kes on olnud ka Eesti rahandusminister.
Kui mitte keegi teine, siis ehk tema ütleb, mis Kreenholmi Manufaktuurist saab.
Autor: ÄP