Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soojustus vundamendist katuseni

Ermo Kattago 02. juuni 2008, 00:00

Soojus on põhjamaisele inimesele oluline asi. Soojad riided on taganud siinses kliimas ellujäämise ja soe tuba lisanud turvatunnet. Tänapäeval võib ju küll lennukisse istuda ja mõne tunniga 40kraadisesse Põhja-Aafrikasse lennata, kuid kodu jääb ikka siia ja hea oleks, kui seegi meid soojalt ootaks.

Kuidas saab üks kodu piisavalt soojaks nii, et selle nautimist ei varjutaks karmid küttearved? Olen soojustuse kohta küsijatele soovitanud ühe katse teha. Võtke tükk vahtplasti (vahtpolüstüreeni) ja minge paukuva pakasega õue.

Istuge esmalt niisama kivile. Väga kiiresti läheb külmaks. Seejärel pange aga kaasavõetud soojustusetükike istumise alla. Mõne sekundiga tekib tunne, nagu oleksite istunud köetavale pinnale. Niisamuti käitub see materjal ka maja puhul.

Maja puhul on esimene koht, kus peate soojustamisele mõtlema, vundament. Üks suurimaid ohte uute majade puhul on külmakerked. Pika külmaperioodiga tungib külm meie kliimas kuni 1,2 meetri sügavusele maa sisse. Kui aga külm pääseb vundamendi alla ja leiab sealt niiskust, võivad tagajärjeks olla praod seintes.

Kasutades vundamendi soojustamiseks vahtpolüstüreeni ehk lühidalt EPSi, saate korraga vältida mitut probleemi. Esiteks piisab siinsete külmade ohjeldamiseks maapinnas ka 10 cm EPSi kihist. Samuti suudab materjal tõrjuda edukalt niiskust, üldjuhul jääb materjali veeimavus alla 2%. Loomulikult tuleb Eesti tootjate tootevalikust õige materjal leida. Vundamendi soojustamisel tuleb tähelepanu pöörata materjali survetaluvusele ja veeimavusele.

Järgmine oluline koht on põrandad. Keegi meist ei soovi kõndida kodus külmal põrandal. Selleks tuleks põranda betooni alla panna taas kiht vahtpolüstüreeni. Põranda alla piisab 10-15 cm isolatsioonikihist. Siingi tuleb jälgida materjali survetaluvust. Tavaliselt on see märgitud juba toote peale kujul EPS 80 või EPS 100.

Seinte soojustamisel oleneb palju valitavast konstruktsioonist. Tänapäeval on Eestis levinud kaks lahendust. Puitkarkassmajadel soojustatakse seinad karkasside vahelt, kivimajade puhul liimitakse või kinnitatakse soojustus ankrutega fassaadile. Mõlemal puhul on võimalik kasutada EPSi.

Eelise annab vahtpolüstüreenile paigaldamise mugavus ja edasise viimistlemise lihtsus. Näiteks saab fassaadi krohvikihi kanda juba otse isolatsioonimaterjalile. Kui põranda ja vundamendi puhul oli oluline materjali niiskuseimavus, siis seinte ja katuste puhul on oluline materjali võime veeauru enesest läbi lasta.

Ka katuse soojustamisel tasub mõelda EPSile. Erinevalt näiteks villadest suudab vahtpolüstüreen täita katuse soojustusena koguni kolme funktsiooni: soojustus, tuuletõke, veepidavus. Tõsi, viimane ei ole siiski EPSi põhifunktsioon. Plaadist endast vihmavesi läbi ei tule, kuid liitekohad päris vihmavee tõkkeks mõeldud ei ole. Siiski, kui soojustuse ja aluskatuse vahele peaks mingil põhjusel niiskus pääsema, siis võrreldes villadega on EPSi veeimavus kaduvväike. Seega säilib ka rõskete sügisilmade puhul maja soojapidavus 100%.

Suurim pluss on aga soojustuse ja tuuletõkke ühilduvus. Paigaldamise lihtsusele lisaks annab see tubli kokkuhoiu ka materjalide pealt. Pole vaja eraldi tuuletõkkeplaati osta ja paigaldada.

Erinevalt mitmest teisest materjalist saab vahtpolüstüreeni kasutada vundamendist katuseni ilma erikonstruktsioonide või ülemäära suurte kulutusteta. Teiseks on tegu ühega vähestest Eestis toodetavatest soojustusmaterjalidest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing