Pindis keskmisest poole pisem palk

Pindi Kinnisvara kodulehel ilmneb, et Pindi personal kubiseb äritegelastest. Paljudel töötajatel on minimaalse omakapitaliga ühemehefirma, mis pakub kinnisvarateenust.

Näiteks Pindi Tallinna kontori elamispindade hindamisosakonna juhataja Margus Pilv pakkus lisaks palgalisele tööle 2006. aastal Pindi Kinnisvarale kinnisvarateenust 285 000 krooni eest.

"Kui ma ostan tööauto oma raha eest, siis ma ostan selle investeeringuks, mitte iluasjaks. Miks ma peaksin maksma selle pealt sotsiaal- ja tulumaksu? Samuti saan kodu kontorina kasutada. Mingit pettust seal ei ole, sest kõik tulu, mis ma võtan dividendidena välja, kuulub maksustamisele," ütles Pilv.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe hinnangul on õige, kui aktiivsel teel saadud teenistus makstakse välja palgana, mitte dividendidena. Samuti ei tohi töösuhet varjata. "Kui tegemist on reaalse töösuhtega, siis tuleb tööjõumaksud ära maksta," kommenteeris Veermäe juhtumipõhiselt ehk ettevõtte nime teadmata. Ta lisas, et praegu on veel vara öelda, kas tegemist on töösuhte varjamisega, mis kuulub maksustamisele.

Pindi 2006. aasta majandusaruanne kinnitati alles tänavu mais. Selle järgi on Pindi Kinnisvaras ühed Eesti madalamad palgad, mis on samal tasemel tekstiiliettevõtete ja tarbijaühistutega.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ei soovinud keskmiste palkade teemat telefoni teel kommenteerida. E-kirjale delegeeris ta vastajaks aga pearaamatupidaja Liisi Rätsepa.

"Me pole kuidagi nõus väitega, et Pindi Kinnisvaras oleksid meie konkurentidega võrreldes keskmisest madalamad palgad. Täpsustuseks nii palju, et 236 inimese all on peetud silmas organisatsiooniga seotud isikuid, töötajaid oli 191. Ülejäänud isikud osutasid Pindi Kinnisvarale teenust või olid Pindi Kinnisvara frantsiisivõtjatega seotud isikud," kommenteeris Rätsep.

Kui arvestada, et palgal oli 191 töötajat, oli keskmine 2006. aasta brutopalk 5700 krooni.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on juba mitu kuud saanud kõnesid ajakirjanikelt ja äriregistrilt esitamata 2006. aasta majandusaruande kohta, mille esitamisega venitati peaaegu terve aasta.

"Meil puudub kindlus, et Läti ja Leedu tütarettevõtete aruanded ei sisalda olulisi vigu," on kirjas majandusaruande audiitori aruandes. Auditeerimata kuus tütarettevõtet moodustavad viiendiku grupi varadest.

"Ma arvan, et meie omavahelises kommunikatsioonis tõsiseid probleeme ei olnud," kommenteeris majandusaruannet auditeerinud Janno Greenbaum ning soovitas venimise põhjuste kohta küsida täpsemalt Pindi Kinnisvarast.

Ma saan aru, et asjaolud on sellised, et töötajad on selles ettevõttes (mille nime Veermäe ei teadnud - toim) tööl ja neid tasustatakse sel teel, et nad esitavad arveid.

Sel juhul tuleks hinnata, kas tegemist on töösuhte varjamise või juhtimisteenuse pakkumisega. Kui tegemist on töösuhte varjamisega, siis tuleb seda ka maksustada.

Siiski ei saa ettevõtet ette süüdi mõista. Üks risk on see, et seal varjatakse tööjõumakse. Ma ei oska rohkem kommenteerida, andmeid on liiga vähe.