Paljassaare projekti investeerijad haihtusid

"Projekt sai osaliselt uued investorid. Sellega seoses lõppes meie töö ära," ütles veebruaris Paljassaare maalahmaka arenduseks loodud firmast ootamatult lahkunud eksühispankur Mart Altvee.

Maalahmaka omanikfirma MM Grupi juhatuse esimees Aare Kurist täpsustas, et nad soovivad kaasata projekti arenduseks omakapitali ja sektoriga seonduvat oskusteavet. Uusi investoreid ei nimetanud ei Altvee ega ka Kurist.

Siis oli uute investorite kaasamine vormistamise küsimus. "Kui pakub huvi, siis Ecobay projektiga seonduvatest muudatustest olen valmis lähemalt rääkima pärast seda, kui kõik formaalsused on korda aetud," lisas Kurist veebruaris optimistlikult.

Ta jättis kommenteerimata, kas MM Grupile jääb enamusosalus või vähemusosalus, ja soovitas täpsemalt küsida uute investorite kohta märtsis.

Märtsis muutus aga investorite kaasamine hapramaks, kuigi lootus ei kadunud. "Annan teada, kui tehing sõlmitud," ütles Kurist ja soovitas uuesti küsida mai lõpus või juuni alguses.

Juuni keskel tuli aga Kuristilt investorite leidmise kohta vastuseks kahanenud optimismiga väljaöeldud lause, et "Paljassaare projekt edeneb rahulikus tempos, praegu olulisi uudiseid ei ole".

Kuristi sõnul on MM Grupp teinud strateegilise otsuse täiendavaid investoreid mitte kaasata, enne kui kinnistule on kehtestatud detailplaneering ning praegu töötataksegi välja selle eskiisi.

Teised suured Tallinna arendusprojektide eestvedajad ei tea, kes olid Paljassaare projekti potentsiaalsed investorid.

Tõenäoliselt olid nad väljastpoolt Eestit, kuna nende hulgas polnud ei Arco Vara, Manutent, SRV, kõrvalasuvat suurarendust rajav KS Holding ega Paul Oberschnaideri firmalt Veerenni maalahmaka ostnud Satnam Europe.

Satnam Europe'i palgal Veerenni tänaval umbes sama mahukat arendusprojekti vedav ekspankur Härmo Värk nentis, et põhimõtteliselt on neilgi võimalik uute investorite kaasamine, aga praegu kindlat plaani selleks pole. Aga Värk ei kiirusta Tallinna kesklinnas Veerenni tänaval kümneid miljardeid neelava projektiga.

"Eks me siin teeme nagu (detailplaneeringu - toim) protseduurid ette näevad. Liigume samm-sammult. Kui see siis ühel päeval valmis saab, eks siis võib arendusega pihta hakata," ütles mees.

Värk ei mõtle veel arenduseks vajamineva raha leidmisele. "Finantseerimisest on vara mõelda. Viimase kahe aasta jooksul on nii finantsturud kui ka kinnisvaraturud olnud üpris dünaamilised. Aga eks pikaajalist projekti tuleb järk-järgult arendada," lisas Värk.