Jaan Õmblus - Ootab uut elu

Sel nädalal esitles Jaan Õmblus koos Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega ideid sellest, kuidas päästa Eesti riik majanduskriisi tingimustes. Kes on see mees, kelle mõtted peavad kõrvuti Eesti esipoliitiku omadega kiskuma Eesti majanduse välja Reformierakonna lausliberaalse majanduspoliitika lõugade vahelt?

Viimased seitse aastat kriminaalmenetluse tsentrifuugis elanud Jaan Õmblus tuleb praegu enda sõnul ots otsaga kokku vabakutselise ettevõtluskonsultandina leiba teenides. Klientideks on vanad tuttavad, kes tahavad saada eurotoetust või pangalaenu. "Kuid vaimses ja moraalses mõttes olen surnud inimene," sõnab ta.

Õmblus peeti kahtlustatavana kinni 2001 juulis. Kohtusaaga lõppes mullu Õmbluse kaotusega - ta mõisteti koos kaaslastega süüdi kelmuses, mis seisnes peamiselt selles, et nood lubasid taotleda ettevõtetele Brasiilia pangast laenu ilma tegeliku kavatsuseta laenu vahendada. Kohus mõistis Õmbluselt ja Margus Nõmmelt solidaarselt välja kokku ligi 225 000 krooni. "Prokuratuur võitis ja mina kaotasin," ütleb Õmblus, kes ise eitab tänini oma süüd.

Õmblus räägib, mis tunne on elada seitse aastat nii, et sa ei tohi kauem kui 24 tundi kodust eemal olla. Tartus üürikorteris elav mees vaatab justkui eemalt eakaaslasi, kes saavad palgakõrgendust, ostavad uue auto, maja - tema sellistes kategooriates enam ei mõtle.

Tema mõtleb sellele, kuidas sisustada need ülejäänud aastakümned, mis tal statistiliselt veel elada jäänud. "Nii ei ole, et ma ei saaks toitu ostetud või jooksin ennast täis," räägib Õmblus. "Ma ei käi alla. Söön, sõidan autoga, teen, mida seadus ütleb. Aga ma pole enam ühiskonna komponent. Ma lihtsalt olen."

Õmblus teab, et kohtuotsus võib olla jõustunud ja karistuski kantud, aga tegelikus elus oled sa häbimärgistatud. "Sellised inimesed satuvad ühiskonna prügikasti," räägib Õmblus. Ja saadab lihtsalt ühe näitena paljudest edasi Äripäeva toimetaja kirja, kus too ütleb, et leht kriminaalse taustaga mehe kommentaare enam ei avalda.

Küsin, kas Õmblus ei peljanud koos Edgar Savisaarega taas avalikkuse ette astuda. Õmblus leiab, et julge oli hoopis Edgar, mitte tema. "Ma pooldan Edgari ideid ja mul on hea meel, et sain talle kasulik olla," sõnab Õmblus, kes lisas majandusvisiooni eelkõige makromajanduslikku aspekti. "Inimene tahab olla kellelegi vajalik."

Õmbluse senine elukäik koosneks nagu kahest eraldi peatükist. Kui teise võiks pealkirjastada sõnaga "Allakäik", siis esimesele sobiks nimi "Lootustandev tulevik". Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi poisina oli Õmblus Sädeme korrespondent, kes tegi 13aastaselt tuukrieksami ja kirjutas juba koolipõlves Tartu Ülikooli professorile Janno Reiljanile oma huvist majanduse vastu.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas oli just Õmblus see, kes pani esimese kursuse tudengina teaduskonda sisse esimese internetiühenduse. Majandusprofessor Urmas Varblane räägib, kuidas inglise keel oli hilisemal välismajanduse õppejõul Õmblusel juba tudengipõlves suus ja ta luges rahvusvahelist kirjandust. "Ikka tasakaalus peab see lugu teil olema," nendib Varblane.

Janno Reiljan lisab, et Õmblus oli terane ja aktiivne poiss, kes õppis ja õpetas kenasti. "Meil oli hea sõbralik pere ja Jaan oli selle pere pesamuna," ütleb Reiljan.

Pärast mõneaastast õppejõukarjääri hakkas Õmblus ajama oma äri. Kuid projektid ei võtnud vedu, kuni sumbusid skandaalidesse. Neid oli mitmeid: küll üritas ta panna püsti üht tehast Hongkongis, pakkus investeerimiskonsultatsioone ja äriplaanide hindamist. Kannatanud meenutavad, kuidas Õmblus lubas soodsaid laene hankida ning võttis konsultandipalka, aga lubadused jäid alati täitmata. "Suurekaliibriline suli," on öelnud ASi Ritsu juht Ants Randmaa.

Mullusest Tartu Maakohtu otsusest võib Õmbluse kohta lugeda: "Ta oli väga hea lektor ja viljakas publitsist. Samal ajal ei suutnud J. Õmblus end kontsentreerida pikaajaliselt ühelegi tegevusele. Ülikoolivälistesse asjadesse suhtumisel tundus ta mõnikord utopistina, kes otsib probleemidele mingit ekstravagantset või ühekülgset lahendust." Õmblus nõustub, et tema miinus on hektilisus, katsetamine liiga paljude asjadega.

Nüüd teeb Õmblus kõvasti trenni: jookseb iga päev 10 kilomeetrit ja sõidab 20 kilomeetrit jalgrattaga. Tal on mõte astuda Prantsuse Võõrleegioni. Õmblus kinnitab, et räägib prantsuse, hispaania, portugali, hiina, türgi ja araabia keelt. "Ma olen fanaatik, kuulan autos kassette," selgitab ta oma varjatud andeid.

Õmblus loodab, et igal inimesel on õigus uuele elule. "Elus tuleb kaotused vastu võtta, aga mida ei pea ette tulema, on allaandmised," tõdeb ta. "Kui mõni hea sõna ka veel lehte läheb, on väga hea. 200 aasta pärast on nagunii kõigil ükskõik."

Lugu kirjutama hakates tundub, et Õmblusel on õigus, kui ta ütleb, et ühiskond on ta maha kandnud. Kaaserakondlasedki näivad alul puiklevat rääkimast mehest, kelle nimi partei seisukohalt nii olulise avalduse all seisab.

Et leida Õmbluse kohta rohkem infot, helistan Keskerakonna infojuhi Toomas Raagi töötelefonil. Vastu võtab tütarlaps, kes soovitab helistada peasekretär Priit Toobalile. Helistan. Vastu võtab tütarlaps, kes soovitab helistada infojuht Toomas Raagile. Ütlen, et sealt suunati mind edasi, andke nüüd hüva nõu. "Üks hetk," ütleb tütarlaps ja suunab telefoni kuhugi, kus ei vastata.

Helistan Raagi mobiilinumbril. Küsin, et mis ettevõtet Õmblus praegu esindab. "Kõige lihtsam on, kui te lööte Google'isse "Jaan Õmblus"," soovitab Raag. "Ei saanud targemaks. Isegi äriregistri abiga ei saanud." Torus on vaikus. "Ma võin rääkida sellest, et erakond hindab tema majandusteadmisi, aaa… gaaa jah, konkreetselt ma ei oska öelda," jääb Raag nõutuks.

Küsin, miks Savisaar just Õmbluse oma majandusplatvormi koostamisel partneriks valis. "Tal on tugev majandustaust ja ta on erakonnas aktiivselt neil teemadel kaasa rääkinud," nendib Raag ning soovitab helistada piirkondlikku kontorisse ja Õmblusele. Ja Toobalile.

Aga Toobali juures tütarlaps ütleb, et Toobal puhkab ja olevat üldse väga imelik küsimus, kes Õmblust lähemalt tunneb, tema ei saa sellist infot anda. Au tuleb anda Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele, kes vaikimise lõpetab. Savisaar saadab vastuse, et Õmblus aitas avalduse koostamisel makromajanduslike küsimustega ning et praegune ettevõtluskonsultant peaks ajakirjanikele hästi tuttav olema.

Jaan Õmblus oli veel Viljandis koolipoiss, kui ta kirjutas Janno Reiljanile kirju sellest, kuidas teda majandus huvitab. Ta oli eriline fanaatik. Janno Reiljan kirjutas talle vastu ja siis ta tuli meile majandust õppima.

Jaan Õmblus oli ka see kutt, kes vedas meile majandusteaduskonda esimese internetiühenduse. Välismaalased vaatasid, näpp suus, et mingid ida-eurooplased saadavad e-meile. No inglise keel oli tal tookord ikka väga hästi käes, luges rahvusvahelisi asju.

Hiljem ta õpetas meil siin ka kolm-neli aastat, kuigi ta polnud koosseisuline. Ta andis ettevõtluse aluseid, finantsjuhtimist, välismajandust. Ta tuli ka magistriõppesse ja hakkas oma tööd kirjutama, aga seda ta kirjutas ja kirjutas ja siis tuli tal Beethoveni pikk paus vahele.

Ta tundis igasuguste asjade vastu huvi. Aga tema mure oli selles, et ta tundis liiga paljude asjade vastu huvi, tal ei jäänud aega sügavuti minna. Ühel hetkel tuli tal valikukoht. Meie pakkusime talle võimalust ülikooli juurde jääda, aga tema ütles, et valib äri suuna.

Jaan Õmblus on ju ajakirjanike seas tuntud, sest ta on ise töötanud majandusajakirjanikuna. Kui õigesti mäletan, siis Postimehes. Samuti on ta töötanud ka Tartu Ülikoolis koosseisulise majandusteaduskonna õppejõuna. 2001.-2002. aastal oli ta lühikest aega ka minu nõunik linnavalitsuses.

Keskerakonna liige on ta 2000. aastast ning töötab ka Keskerakonna volikogu majanduskomisjoni liikmena.

Selles [majandusmeetmete] projektis oli tema osa seotud mitmete makromajanduslike küsimuste läbitöötamisega. Tegu ei ole ju uute mõtetega, 99% neist on ilmunud minu artiklites majandus- ja kommunikatsiooniministrina ning hiljem Tallinna linnapeana viimase kolme aasta jooksul. Vaja oli need ideed loogiliselt järjestada ja omavahel vastavusse viia, samuti ka värskendada.