Ärilaenud hapnevad täistuuridel

Kui veel eelmise aasta suvel ei suutnud oma laene kahe kuu jooksul tagasi maksta umbes iga kahekümnes probleemne äriklient, siis praegu on üle 60 päeva ulatuv võlgnevus igal neljandal laenumaksetega hilineval ettevõtjal.

Eesti suuremad kommertspangad tunnistavad ärilaenude kvaliteedi halvenemist ja kirjutavad probleemid ennekõike kinnisvaraarendajate patuks.

Hansapanga ettevõtete panganduse tegevdirektori Artjom Sokolovi sõnul koosneb nende viivisvõlglaste nimekiri eranditult väiksematest ja suurematest elukondliku kinnisvara arendajatest. "Kinnisvaraturu aeglustumine mõjutab kogu majandust ja sellest ei pääse ka Hansapank," nentis ta.

"Umbes korra aastas vaatame kliendile pikemalt otsa ja siis vastavalt olukorrale anname raha juurde, muudame raha odavamaks või hoopis tingimusi rangemaks," rääkis Sokolov, kelle sõnul aga elukondliku kinnisvara jaoks enam eriti laenu peale ei küsitagi, kuna turg on müümata kortereid täis.

Nordea Panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane nentis, et tagasimaksmisprobleeme on keskmistel või väiksematel Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel.

Samas tõttas Laane kinnitama, et Nordea pole n-ö ohjeldamatu laenamisega kaasa läinud ega pea seetõttu oma krediidipoliitikat muutma. "Meie ei käitu pangana, mis päikselistel päevadel pakub vihmavarju ja vihmaga tõttab seda ära võtma," teatas Laane.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul läheb raskeks neil ettevõtjatel, kes on tegutsenud lühema aja jooksul ning pole jõudnud koguda piisavalt finantsilisi puhvreid.

"Lepingutingimuste ülevaatamine ei ole igapäevane vajadus," jäi Rehe napisõnaliseks. Ka teiste pankade esindajad ei soostunud kommenteerima, kui tihti ikkagi lepinguid üle vaadatakse ja neis seisvaid tingimusi karmistatakse.

"Vähem aktiivse majandusarengu tingimustes on olulisemaks muutunud ettevõtja kogemus ja üldine kapitaliseeritus," iseloomustas Rehe praeguseid raha laenamise põhimõtteid.

Samuti mõjutab Rehe sõnul pangapoolset riskiotsust ja seeläbi laenutingimusi ja hinda asjaolu, kuivõrd on mingis sektoris laenukahjumeid. "Prognoosime lähiaastatel laenude kvaliteedi halvenemist," teatas Rehe.

"Ettevõtete viivislaenudest lõviosa moodustavate kinnisvaralaenude kõrval on nõrgema laenukvaliteediga veel majutuse, toitlustuse ning ehitussektori laenud. Raskes seisus on need ettevõtjad, kes toetusid äriplaanides suurele finantsvõimendusele," võttis olukorra kokku Eesti Panga finantsvahenduse osakonna finantssektori poliitika juht Jana Kask.

Pankade endi püsimise ja tugevuse tagamiseks tuleb neil Kase sõnul jälgida, et proviseerimine vastaks laenuprojektide elujõulisusele.

SEB kõrgendatud äririski divisjoni direktor Gerd Krieger rääkis, et lahendused võlaprobleemidele töötatakse reeglina välja koostöös kliendiga ja need võivad sisaldada näiteks laenusumma osalist või täielikku ennetähtaegset tagastamist, maksegraafiku muutmist ja lisatagatise võtmist.

"Juhul, kui me kokkuleppel lahendusi ei leia, tuleb kõne alla kohtu või kohtutäituri poole pöördumine," märkis Krieger.

Üle 60 päeva tähtajaks tasumata eralaenude jääk on viimase kahe aastaga kasvanud seitse korda, paarisajalt miljonilt 1,6 miljardile kroonile.

Pankade sõnul tuleb lähiajal valmistuda veel oluliselt suuremateks viivislaenumahtudeks.

"Üldine trend on, et kui praegu on viivislaenude osakaal pankade portfellis suhteliselt väike, siis lähitulevikus peab valmistuma oluliselt suuremateks numbriteks ning seda ka kodulaenude osas," tõdes Nordea Panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane.

Kõigi tähtajaks tasumata kodulaenude jääk on paari aastaga neli korda suuremaks paisunud ja ulatub mai lõpu seisuga 4,5 miljardi kroonini.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna analüüsi- ja arendusjuht Kersti Arro oli optimistlikum ja nimetas eraisikute makseraskusi ajutiseks. "Pikaajalistesse raskustesse satuvad vähesed. Raskused tekivad töökoha kaotusel, aga uuel kohal olukord laheneb," märkis Arro.

Meil on praeguseks ära langenud Venemaa turg ja kuna sealt jäi osa raha saamata, tekkis ka maksuvõlg. Maksuamet on liiga jäik, meie ettevõtjaid ei tohiks raskel ajal kohelda sellise mõõdupuuga nagu arenenud kapitalistlikes riikides.

Pangast ei saa mööda hiilida, nemad tulevad kohe tagatiste kallale, haige värk. Pangad kasutavad olukorda ära, et kruvi koomale keerata ja enda reegleid kohaldada. Meil on ka üks pangalaen peal ja seni oleme suutnud seda maksta, aga kolleegidelt olen kuulnud, et aasta tagasi sõlmitud lepingutele nõutakse juba lisatagatisi.

Eelmise aasta käive oli meil seitsme miljoni ringis, selleks aastaks prognoosin kaks-kolm miljonit. Kui möödunud aastal telliti meilt palkmaju, siis nüüd vaid saunu ja kuure ning isegi kuuride puhul mõeldakse, kas annaks ehitamist edasi lükata.

Lootus mul siiski on, et püsime vee peal ja saame mingi kinnisvara ära müüa, et pangavõlad ära maksta.

Majanduskasvu järsk peatumine annab tunda igal sammul. Ainus positiivne asi on see, et ehitushinnad on langenud ja see meelitab arendajaid ligi. Kuldajad on möödas, aga töö meil käib, kuulete, praegugi kopp mul selja taga töötab.

Oleme pankadega suhelnud oma laenude osas ja leidnud ka positiivsed lahendused, näiteks lisakäendused. Arusaadav, et pank tahab oma laene kindlana hoida. Suurem probleem on maksuametiga, sest ühe firma konto on suletud ja me ei saa teisi makseid ka teha.

Meil on pangale maksed hilinenud, aga panga kumm on üsna lõtv - enne kui asi hakkab karmimaks minema, on kolm kuud aega. Pank sundmüüke ei taha ja hilinemise pealt võtab lihtsalt tapjalikku intressi. Kolme kuuga tavaliselt midagi ikka välja mõtleb.

See on poliitikute otsustada, aga sõnum peaks seejuures jääma selgeks: finantsteenuse ostja vastutab oma otsuse eest. Laenuvõtja vastutuse hägustamine on halvim, mida riik saab finantsteenuse tarbija jaoks teha.

Võib küsida, miks peaks keegi ennast edaspidi koormama keeruliste otsustega, kui riik ehk maksumaksja valed otsused rahamaailmas niikuinii kinni maksab? Seda tüüpi sõnumite võimendamine ei ole ühiskonnale pikas perspektiivis kasulik. Kriisiolukorrast peaksime kõigepealt saama õppetunni, et suures osas vastutame oma otsuste ja nende tagajärgede eest ise.

Riigi roll seisneb finantssektorile regulatsioonide kehtestamises ja järelevalves krediidiasutuste tegevuse üle, samuti laenajate informeerimises võimalikest riskidest.

Massiline elanike kodudest väljatõstmine maksejõuetuse tõttu on ilmselgelt ka riigi probleem ning nõuab sekkumist. Eestis sellisteks aktsioonideks vähemalt esialgu õnneks põhjust ei ole.