Kultuuri, mitte raha pärast

Tegelikult satub siia ka tänapäeval vange. Nii mõnigi endine kinnipeetu tuleb turistina tagasi vaatama paika, kus ta kord rauduste taga viibis. Saavad ju nüüd soovijad käia Patarei vanglas ekskursioonil. Või tellida 500 krooni eest kolmetunnist pikantsemat teenust nimega "vanglaseiklus".

Siin on peetud pulmi ja antud pidulikke õhtusööke pankuritele. Nii mõnigi lugupeetud inimene on siin väärikalt vananemist tähistanud. Näiteks üks korvpallitreener, väga soliidne inimene, pidas siin 50. juubelit. Sama tegi möödunud neljapäeval kultusmuusik Riho Sibul, kes andis vanglamüüride vahel juubelikontserdi. Siin on toimunud günekoloogide bankett, rebaste ristimine, riigikogu kultuurikomisjoni väljasõiduistung ja 15 mängufilmi võtted. Kunstinäitus on tavaline asi. Küsingi ühelt seal näitust ette valmistavalt saksa kunstnikult, kas tegemist on inspireeriva kohaga. "Holy s..t," põlevad sakslase silmad vastu.

Aga ikkagi, pulmad vangis? Jah, esimesed kaks nädalat käis ka Andrus Villem igal õhtul saunas, et päevast jäänud räpatunnet maha pesta. Aga nüüd on koha masendav mõju kadunud. Vahva paik.

Projektijuht Andrus Villem töötab ettevõttes Bellhouse, kes rendib 2009. aasta lõpuni vanglaruume Riigi Kinnisvara ASilt. Bellhouse'i omanik Horre Uusväli tõdeb, et sellise tegevusega kasumisse tulla on väga raske. Villem selgitab, et vähene tulu on investeeritud - kerkinud on lava, valatud katlamaja põrand, avatud puhvet. "Me ei tee seda mitte raha, vaid kultuuri pärast," ütleb Villem.

Ta räägib, et see on ainus suurem muuseum, mis riigilt toetust ei saa. Ja samas ainuke koht Tallinnas, kus saab mere ääres istuda.

Mere äär on imeilus. Kui mitte arvestada seda, et meeliülendavat vaadet tuleb nautida läbi okastraataia.

Muidugi, kui Andrus Villem oma kuningriigile pilku heidab, siis näeb ta okastraadist läbi. Kadunud on paljud lagunenud müürid, roostes trellid ja kopitanud kongid. On hoopis Linnahalli juurde viiv promenaad, hotellikompleksid, mereäärsete restoranide ja kohvikute kaskaad sumisevate suveterrassidega. Siit ei puudu kunstigaleriid, käsitöökojad, muuseumid. Ja muidugi Tallinna esindusväljak, kus peetakse paraade. Ainuke mure on see, et visiooni teostamine võtaks nii poolteist miljardit krooni. Valve ja hooldus üksi ahmib Riigi Kinnisvara ASi rahakotist tänavu pea 2 miljonit krooni.

Kliendid sest siiski praegu ei hooli. Nemad broneerivad ruume juba detsembriks. Jõulupidudeks.