Termopuit hoiab keskkonda, on kaunis ja vastupidav

Kui veel mõne aja eest peeti ilmastikukindlaks ja vastupidavaks ehituspuiduks vaid kemikaalidega töödeldud materjali, siis nüüd on sellele olemas ökoloogiliselt puhas alternatiiv termopuidu kujul.

Termopuidu sünnimaa on Soome, kus 1990. aastatel tehtud uuringute käigus analüüsiti kõrge temperatuuri ja auru mõju puidule ning jõuti järelduseni, et termiliselt töödeldud puidul on töötlemata puiduga võrreldes rohkelt eeliseid. Naaberriigist alguse saanud tootmismetoodikat viljeleb nüüd juba enam kui 55 ettevõtet üle maailma, sh Eestis.

Puidu termotöötlus on arvutiga juhitav puidu kuumutamise protsess, mis toimub spetsiaalses kambris temperatuuril 170-212 YC. Kuumtöötlemine muudab puidu rakuehitust, viies sealt välja niiskuse, bakterid ning happed. Taoline toitainevaene puit on kehv kasvulava seenhaigustele, mädanikele ja hallitusele ning peab keskkonnamõjudele oluliselt paremini vastu. Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar, kuusk, mänd, haab ning kask.

Kvaliteetne toormaterjal on termotöötluse juures äärmiselt oluline, sest kuumutamine toob esile kõik puiduvead. Seega on lõhenenud ja oksarikka toormaterjali kasutamine välistatud ning sellest tulenevalt on valmistoode kvaliteetne. Sobivaim toormaterjal on Venemaa põhjaregioonides kasvanud kuusk ja mänd. Kuumtöötlus eemaldab täielikult ka okaspuuvaigu, mistõttu sobib kuuse- ja männilauda kasutada ka näiteks sauna ja vannitoa ehituses.

Termiline käsitlus lisab puidule vastupidavust ning muudab selle väliskeskkonna mõjude suhtes immuunseks. Termokuusk ja -mänd on vastupidavuselt samaväärsed tammega. Lisaks paistab termopuit silma madala niiskusimavusega. Ent kui niiskus puitu satub, on seda sealt üsna raske jälle välja saada.

Peale vastupidavuse kasvu mõjutab termotöötlus puitu ka selle kandevõime ja tonaalsuse osas. Nt 180 kraadini kuumutatud puidu pinnatugevus paraneb kuni 20%. Enim saab kõrge temperatuuri tõttu kahjustada puidu loomulik kandevõime, mistõttu ei soovitata termotoodangut kasutada näiteks konstruktsioonpuiduna (talad jm).

Termopuidu vastupidavus on saavutatud kemikaale kasutamata. Nii tootmisprotsessi vältel kui ka viimistlemisel ei kasutata tervist kahjustavaid aineid.

Hoolduseks soovitatakse kasutada naturaalset puiduõli või -vaha, mis annavad puidule kauni läike ning takistavad niiskuse imendumist puitu. Samuti kaitsevad need UV-kiirguse eest, mille tõttu materjal võib muidu oma kauni pruuni värvuse kaotada.

Termopuidu üks olulisimaid eeliseid on selle mõõtmete stabiilsus. Kui naturaalne puit hakkab välistingimustes mängima ning näiteks terasside puhul ühtlane tasane pind mõne ajaga kaob, siis termopuidu kõmmeldumist ei ole näha. Ka puidulõhed on oma mõõtmetelt oluliselt väiksemad ja torkavad vähem silma.

Termopuit võib olla väga mitmenäoline. Pinna tonaalsus sõltub töötlemise pikkusest ja temperatuurist. Suhkrute (ligniin) karamelliseerumisel saab okaspuit kauni kuldpruuni tooni.

Ligniinirikka saare töötlemisel muutub see väärispuidulaadselt šokolaadipruuniks. Taoline dekoratiivne värvus on muutnud termosaare eriti atraktiivseks materjaliks mööblitöösturite jaoks. Töötlemata puiduga võrreldes on oluline märkida ka termopuidu kuni 30protsendilist soojapidavuse kasvu.

Termopuitu saab kasutada nii sise- kui ka välistingimustes.

Siseruumides kasutatakse termotöödeldud materjali enim põrandakattematerjali- ja sisevoodrilauana, ent see sobib suurepäraselt ka sauna, vannituppa ja duširuumi.

Välistingimustes soovitatakse termotöödeldud puitu kasutada ennekõike terrassi- ja voodrilauana. Levinud on termopuit ka (aia)mööbli-, akna- ja uksetootjate seas. Termopuitu võib palju kohata ka linnapildis: tänavapostid, mänguväljakud, bussiootepaviljonid, lillekastid, tarad ja aiad, liivakastid jpm.

Senini on peetud kõige vastupidavamaks puiduks troopilist puitu, mistõttu raiutakse aastas ligikaudu 200 000 m2 vihmametsi. Taoline hävitajalik suhtumine ümbritsevasse keskkonda on sundinud puidutööstusi vaatama alternatiivide järele. Just seda termopuit ongi.

Autor: Varne Mälksoo