Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööohutus levib läbi vere

Siim Sultson 09. juuli 2008, 00:00

"Ohutusseadis peab olema nii lollikindel, et kuidagi juurde ei pääse, sest inimeste fantaasia on imeline," seletab Schneider-Electric Eesti ASi tööstusautomaatika müügiinsener Leino Laurimäe. Näiteks tõmmatakse masina avariistopplülitile lihtsalt kalts ette. Tihti vaatavad ju Eesti ettevõtjad tööohutusele kui tüütule lisakulule.

Pealegi on ju sertifitseeritud ohutusseadis kolm kuni viis korda kallim tavalisest ohutusseadisest. Tulemusena kasutataksegi masinate ohtlikes tsoonides sertifitseeritud lõpulüliti asemel tavalist, pea olematu ohutasemega piirkondadesse ettenähtuid.

Tehnilise järelevalve ameti peadirektori Raigo Uukkivi tõdemusel on masinate kaitsekatete ja ohutusseadiste eemaldamine või ärapetmine tõsine probleem. Eriti ohtlikuks peab ta sellistel meetoditel tööviljakuse tõstmist. Põhjusi on peamiselt kaks: inimlikud omadused - laiskus, mugavus, hoolimatus - ning soov teenida rohkem. Viimane käib eelkõige palga maksmisel tükitöö alusel.

"Uuemate ohutusseadiste ehitus küll väldib seadise ärapetmist, kuid inimeste leidlikkus on piiritu," osutab ta uusimate seadiste ärapetmiseks vajalikele suurematele elektrialastele teadmistele.

Masinaohutuses on kõrgendatud ohtlikkusega tõstetööd, allmaatööd ja puidutööstus. Tööohutuse eiramise suhtes paistavad Uukkivi kinnitusel teistest enam silma käsietteandega ketassaagidel töötajad. On ju puidutööstus ka tervikuna üks õnnetusterohkemaid valdkondi. Samuti läheb aeg-ajalt ümber kraanasid. Siin on valdavalt põhjus mitte tehnilises rikkes, vaid kraanajuhis, kes ohutusseadiseid välja lülitades hakkab ületama ümberminekumomenti.

Suurimad hädad on Uukkivi hinnangul väikefirmadega, kus töökeskkonna spetsialisti kohustusi täidetakse muude tööülesannete kõrvalt.

Teisalt sõltub palju ka kaitsevahendi mugavusest ja firmasisese kontrolli rangusest. Näiteks tolmumaske tihti ei kasutata, sest ei osata hinnata tolmu tervist kahjustavat mõju, kuid tagajärjed ilmnevad alles suure viivitusega. See-eest ehitusel kiivrikandjaid ikka jagub.

"Välisfirmad on ELi nõuetest teadlikumad kui siinsed firmad," tõdeb Uukkivi. Kuid kõik oleneb ikkagi ettevõttest ja selle juhtkonna suhtumisest. Tihti on nõuete rikkumise tagajärjeks ka suur majanduslik kahju ja see motiveerib ohutust tagama sõltumata sellest, mida õigusaktid nõuavad või ei nõua.

Laurimäe arvates on Eestis ohutuse alal arenguruumi palju. Kui kontrollorganid hakkaksid ettevõtjatelt tõsiselt nõudma, saaks tema veendumusel isegi okupatsiooniaegsed masinad varustada nüüdsete ohutusseadistega. "Eks ohutusteadlikkus tõuseb ikka läbi vere," tõdeb ta ohates.

Masinaehitusega tegeleva KT Arengu juhatuse esimehe Karl Renseri sõnul isikukaitsevahendite ehk kinnaste ja prillide kasutamine ikka pidevalt levib. On ju nüüdsed kindad võrreldes endisaegsete labakutega väga mugavad. "Praegu ei tee ma ühtki tööd ilma kinnasteta" lisab ta uhkelt.

Tolmumaske kasutatakse vaid pooltel juhtudel. Seevastu masinate ohutuseadiste kasutamine jätab temagi kinnitusel soovida.

Aasta-aastalt on paranenud isikukaitsevahendite kasutamine. Kui keegi kasutamist eirab, uuritakse, miks. Paljudel juhtudel on põhjuseks asjaolu, et kaitsevahend pole töötajale sobilik.

Sellisel juhul ei ole tööandja isikukaitsevahendite valikul määrust täitnud ja inspektoril tuleb tööandjale nõu anda, kuidas asja paremini korraldada.

Tööohutuse järgimise korrektsus oleneb pigem konkreetse ettevõtte juhtkonna teadlikkusest ja tahtest täita seadusi. Mõni tööd alustava ettevõtte juhtkond tunneb sellist huvi, et kutsub inspektori kohale enne täismahus töö käivitamist.

Eeskujulikemad tööohutusnõuete täitjad on rahvusvahelistesse suurkontsernidesse kuuluvad ettevõtted, kelle töökeskkonnanõuded tulenevad kontserni nõuetest ning neid järgitakse hoolikalt.

Ka rahvusvahelise tööohutuse ja töötervishoiu standardile OHSAS 18001 vastavaid juhtimissüsteeme on juurutatud pigem sellistes ettevõtetes. Tööstusmasinatelt ohutuseadise mahavõtmist n-ö tööviljakuse tõstmiseks on üha vähem märgata.

Pigem juhtub seda, et kaitsekate võetakse maha remonditööde tegemiseks ja seejärel unustatakse see tagasi panna. Seade on vanem, vajab rohkem hooldust ja katte tagasipanek on tülikas.

Kõige rohkem tööõnnetusi juhtub metallitööstuses, järgnevad puidu- ja toiduainetetööstus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing