Kivina kukkunud nafta hinna mõju pole näha

Teisipäeval tegi toornafta maailmaturuhind suurima kukkumise viimase 17 aasta jooksul ning odavnemine jätkus kolmapäevalgi, kirjutas Kauppalehti.

"Toornafta hinna alanemine mõjutab kütuste hindu Soomes, kui nafta hinnad püsivad all veel mõne päeva. Kui nafta hind hakkab üles-alla kõikuma, ei pruugi tarbijahinnad sellele reageerida, sest turud on ebakindlad ja närvilised," lausus lehe vahendusel Soome nafta- ja gaasiliidu juht Jarmo Nupponen.

"Põhjust, miks nafta peaks olema nii kallis, pole," sõnas Nupponen.

Nuppose sõnul on hindade alanemiseks mitmeid põhjuseid. Ta loetleb USA kinnisvarakrahhi, Brasiilia kütusetööliste streigi lõpp ning Nigeeria üldise olukorra paranemist.

Eesti kütusemüüjad ei soovi tarbijale odavat kütusehinda lubada. "Viimastel päevadel on toornafta hind maailmaturul kõikunud. Praegu pole veel selge, kas langus jätkub või järgneb sellele tõus," kommenteeris Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo Kauppalehti kütuse odavnemist lubavat artiklit.

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju kommenteeris teemat lühidalt, et nemad hinnamuutustest ette ei teata. "Me ei prognoosi ka," lisas ta.

Tundub, et kohalikud jaemüüjad on nafta hinna üldist kerkimist osavalt ära kasutanud ning selle varjus ka marginaale tõstnud. Kui võtta aluseks Neste Eesti automaattanklate jaehinnad ning pliivaba bensiini 95 hulgihinnad Rotterdami sadamas, siis arvutuste kohaselt oli Neste jaemüügi marginaal eelmise aastal kuni selle aasta maikuuni vahemikkus 70 senti kuni 1 kroon liitri kohta. Alates juunist on jaemüügi arvestuslik marginaal suuremate kütusemüüjate automaattanklates kerkinud vahemikuni 1,0-1,4 krooni liitri kohta.

Erandiks oli märts, mil nafta hind kerkis esmakordselt üle 100 dollari barrel ning kohalikud kütusemüüjad lasid automaattanklates bensiini marginaali kerkida pea 1,5 kroonini liiter.