Muusikat Tartust Tokyoni

"Sellel aastal me ei esine ühegi statement'iga, kõik peaks selge olema," teatab üks Plink Plonki korraldajatest, Forwards Studio helirežissöör Lauri Liivak, osutades paar aastat tagasi sündinud festivali lipukirjale - Plink Plonkil külvatakse idanevaid seemneid igasse kivipeade mõranevasse prakku, et seal midagi kasvama hakkaks.

Liivaku näol mänglev muhelus muutub paari kraadi võrra rahulolevamaks, kui talle meenub ERRi uudistejuhi Urmet Koogi tsitaat Eesti Ekspressi eelmise aasta kultuurielamuste pingereast: "Sümpaatselt jäi meelde festival Plink Plonk, milles on olemas seda aurat, mis Viljandi folgil või ka PÖFFil olid algusaastatel, kuid mis nende massistumisega on viimastel aastatel kaduma kippunud."

Kindlasti ei tule muru ummistavaid masse Plink Plonkile ka seekord. Küll aga tulevad need indie-muusika fännid ja muidu toredad inimesed, kelle pea kohal hõljub seesama aura märksõnadega "muru", "hea teistmoodi muusika" ja "mõnus äraolemine", mille Plink Plonk igal aastal kesksuvise Tartu kohale toob. Õigemini on see üks ennast ise taastootev ökosüsteem, mis toitub festivali tegijate ja selle külaliste vahelisest sünergilisest puhtast rõõmust teha ja nautida seda, mis meeldib.

Korraldajad on alati rõhutanud, et Plink Plonkil pole peaesinejat, kõikidel bändidel on oma osa festivali mitmekihilises muusikamustris. Sel aastal võib aga juhtuda teisiti, sest postrock scene'i ühe omanäolisema tegija, Jaapani bändi Mono saabumine Tartusse on nii indie kui ka metal'i austajate ridades kõvasti elevust tekitanud ning linnapildis võis juba kuu aega tagasi kohata Mono T-särke kandvaid fänne.

"Ma arvan, et kui mõne aasta pärast keegi seekordset Plink Plonki meenutab, öeldakse, et see oli see Mono Plink Plonk!" ennustab korraldustiimi liige, bassimees ja produtsent Alari Piispea. Kuigi ka varem on festivalil esinenud välismaiseid bände, kellel on rohkem kui paarkümmend kohalikku fänni, pole teist sama suurusjärgu tegijat seni Plink Plonki laval veel olnud.

Suurem kui kunagi varem on ka Plink-lava telk, kus homme hakkavad sähvivate prožektorite valguses müdistama rokkivad ja mürarikkamad bändid. Muruplatsi esisel Plonk-laval astuvad üles aga mahedama olekuga esinejad, kelle muusikat on kõige parem nautida mõnusalt murul päikse käes pikutades.

Bändide vahepeal soovitavad korraldajad kiigata teisegi telki, mille tunneb ära sealt kostva ska ja reggae järgi. Silmailu pakub maailmakuulsa fotograafi Gavin Watsoni fotonäitus skinhead'idest. "Ta on väga väärt vana!" kiidab Liivak. Lisaks fotodele saab vaadata ja näpuga katsuda ka Gavin Watsonit ennast, sest inglasest fotograaf tuleb isiklikult oma näitust avama.

Küsimusele, mida huvitavat festivalil veel näha saab, vastab Liivak krüptiliselt: "Sel aastal on meil rõngad. Palju rõngaid. Ümarad esemed, seest auguga."

"Midagi peab üllatuseks ka jääma," lisab Piispea sama krüptiliselt.

Festivaliplats muusikalisteks ja muudeks üllatusteks avatakse homme kell 12.

GenKlubisse on põhjust minna juba täna õhtul - toimub Plink Plonki soojenduspidu "Päris hea!". Pidu teevad eksperimentaaldžässi kollektiiv Phlox ning Tartu Popi ja Roki Instituut. Plaate keerutavad DJd Al Flanelli, Huns, Liiviste ja Jaan Pehk.

Ehkki Plink Plonkil leidub ka kõrvupaitavat muusikat, on sel aastal karme helisid kuulda rohkem.

Jaapani kollektiivi Mono muusika on plahvatuslik segu postrock'ist, metal'ist ja shoegaze'ist, mis balansseerib karmide kidralviinide ja imeilusate nukrate meloodiate vahel. Soomet seevastu esindab nostalgilise indie'ga pikitud alt-country't mängiv Scandinvian Music Group, mis on maiuspalaks kõigile kunagise kultuskollektiivi Ultra Bra austajatele, mille ridadest SMG võrsunud on.

Mahedalt kõrvapaitavat postrock'i toob Itaalia indie-laulikute kvartett Eveline, raju alternatiivroki, kuid skandaalitseja kuulsusega Miami Scissors Venemaalt.

Välja kuulutatud Rootsi new wave'i kooslus CDOAss seekord kuulajate kõrvu kahjuks ei rõõmusta, sest üks bändiliikmetest sattus Istanbuli eeluurimisvanglasse vahi alla. Mis põhjustel ja kui kauaks mees Türgi võimude huviorbiiti sattus, seda bändi agentuur ei öelnud. CDOAssi asemel astub üles maailma kõige suvalisem bänd Köök, kelle liikmed võivad end tunda täiesti rahulikult, sest nende mõeldud retsepte ei suuda mitte keegi järele teha.

Plink Plonkil traditsiooniks saanud kahemehebändi lippu hoiab müraduo Öäk, kelle esile manatud helidelaviin koosneb kõuebassist ja hüpnootilisest rütmikast. Kodumaist ja suitsusegust stoner-rock'i levitab festivalilinna kohal Tartu riffšamaanidest kivikuningate ühendus Smõuk.

Underground'i raskekahurväelaste ehk ansamblite Zahir, Shelton San ja Zhuut liikmed tulevad lavale uue kooslusega Don Raul & His Lawyers, mis segab kergelt psühhedeelsel moel kokku bluusi ja garaažiroki. Elegantset lo-fi-nohikute punkelektroonikat pakub Pastacas.

Uue tulija kategoorias astub lavale Tallinna lootustandev müraühendus Junk Riot. Jazz-elektrooniline ambient-trio Clouspeak aga puhub meloodilisi pilvejutte.

Plink Plonki lõpetab järelpidu GenKlubis, kus astub üles Estraadiraadio.