Ehitajad kahtlevad tööjõukulu languses

"Me ei ole spetsiaalselt vähendanud töötajate arvu ega läinud töötajate fikseeritud töötasude kallale," kinnitas Eesti Ehituse finantsdirektor Sulev Luiga aripaev.ee-le.

"Märkimisväärne osa Eesti Ehituse kontserni töötajate töötasudest on kujunenud tulemustasudest," selgitas Luiga. "Kui ettevõttel läheb hästi, läheb hästi ka töötajatel. Kui Eesti Ehituse tulemused peaksid võrreldes varasemaga halvenema, siis tööjõukuludes kahaneb esmajärjekorras tulemustasude osakaal."

Luiga sõnul on Eesti Ehitus keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule, ettevõtte pea ainsaks ja suurimaks varaks on spetsialistid ja nende oskusteave. "Vajadusel kasutame enne ära kõik muud kokkuhoiuvõimalused," lisas ta.

"Tööjõukulude odavnemine 0,6% ühes kvartalis viitab pigem tulemustasude või ehitusobjektide mahtude erinevale ajastusele. Tavapäraselt peaks küll teine kvartal võrrelduna esimesega näitama mahtude kasvu ehitusturul," kommenteeris Luiga. "Avalikustatud ehitusindeks on seotud eelkõige hoonete ehitamise kulutustega, mistõttu annab kogu ehitusturust mõneti kallutatud pildi. Ehitustegevuse fookus Eestis on viimastel aegadel suundunud eluhoonete või hoonete ehituselt pigem infrastruktuuriobjektidele."

Skanska EMV ASi juhatuse esimees Olle Horm ütles, et ehitusturu maht ja kasumimarginaalid on langenud, kuid ehitusfirmade põhiosa palkade langusest pole põhjust rääkida, kuna need on lepinguliselt fikseeritud. "Mis hakkab muutuma, on projektimeeskondade tulemustasude suurus: madalamate kasumite korral langeb paratamatult ka tulemustasu summa," lisas Horm. "Meil Skanskas praegu tööd on ja töötajate arvu ning palgatasemeid muudetud ei ole."

NCC Ehitus ASi kinnitusel peab iga majanduslikult mõtleva ettevõtte juhtkond tegelema kulutuste kokkuhoiuga. "NCC Ehitus AS on aasta algusest koondanud viis inimest, mis on umbes 8% aasta alguse töötajatest," ütles NCC Ehituse juht Toomas Aak.

"Kuivõrd praegu ei ole majanduse üldisest halvast olukorrast päriselt veel aru saadud ja ka tööpuuduse tase on ülimadal, siis enamik töötajaid pole valmis (palga vähendamise - toim) läbirääkimisi pidama," ütles Aak, välistamata, et aasta lõpus ja järgmise aasta alguses seda tehakse.

Reaalne ehitushinna langus ei ole seotud tööjõu või materjalide maksumuse olulise vähenemise, vaid nõudluse puudumisega, lisas Aak.

Aaki sõnu puuduvad statistikaameti avaldatud ehitushinnaindeksi muutustel seosed tegeliku eluga. "Oleme püüdnud ehitusettevõtjate liidus selle probleemi põhjuseid välja selgitada ja korraldanud kohtumisi, kus osalesid nii statistikaameti kui ka majandusministeeriumi esindajad, kuid muutusi kahjuks ei ole."

Segadust tekitab ehitusettevõtjate hinnangul statistikaameti valim, mille põhjal indeksit arvutatakse, ning vastajate ja vastuste subjektiivsus, kuid statistikaamet ei võta arvesse ka nõudluse-pakkumise vahekorda ehk ehitusettevõtete kasumiootusi.

"Palkade vähendamine ei tohi olla raskest olukorrast väljapääsu lahend," nentis Eston Ehituse juhataja Eero Randla, kelle ettevõte otsib ehitusmahtude suurenemise tõttu tööle kolme spetsialisti.

Ka SRV Ehituse juht Margus Mändmets kinnitas, et ettevõttel ei ole ette tulnud ega ka lähitulevikus plaanis töötajate palku alandada või töötajaid koondada. "Meie meeskond koosneb eranditult oma ala spetsialistidest, kes on oma hinda väärt," ütles Mändmets kindlameelselt.

Arvan, et enamik meie konkurente on vähendanud töötajate arvu. Nimeliselt ei tahaks öelda, aga tean personaalselt, et eelmisel reede koondas üks ehitusettevõte 15 inimest. Tööjõud käib ennast pakkumas ja nii see info liigub ka.

Loodame oma häid inimesi hoida, aga tükiarv täna on kindlasti väiksem, kui see oli aasta tagasi. Mingeid massilisi koondamist või sundvähendamist me teinud ei ole. Alltöövõtjate kogupakkumise hind on langenud 20-25%. Seda ei ole muidugi ainult tööjõu arvel tehtud, oma osa moodustavad materjalid ja masinad.

Inimesed muidugi töötasu vähendamisega naljalt nõus ei ole, seega on peamine kärpimise koht just töötajate arv.