Toiduainete hinnatõusu ralli hoog käis maha

"Kui mais olid võrdluses aprilli hindadega mõnede toidukaupade hindade ees miinusmärgid, siis juunis oli miinustega juba enamik kaupu," ütles konjunktuuriinstituudi põllumajandusuuringute sektori juhataja Pille Liivaauk.

"Näha on, et langustrend jätkub ka praegu. Samas on üsna kindel, et hinnad ei lange tasemele, millel nad olid aasta tagasi," lausus Liivaauk.

Liivaaugu sõnul on toidukraami hindade langemine poes pigem püsivam trend, sest müügimahud on hakanud langema ning kaupmehed üritavad hindade langetamisega rohkem ostjaid ligi meelitada.

"Arvutasime just hiljuti, et meie ostukorv on kokku 8 protsenti odavamaks läinud," tunnistas Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Kadri Lainas, kelle sõnul Prisma käive vähenenud ei ole. Aastaga on tema kinnitusel kett 300 000 klienti juurde võitnud. "Võib olla, et paljud kliendid tulevad meile praegu üle kallimate kettide juurest."

Sama öeldi ka Rimist ja Säästumarketist - viimastel kuudel on toidukorvi hind langenud pea 10 protsendi võrra. "Kindlasti on osaliselt aidanud üldine hindade tõus kaasa Säästumarketite kliendiarvu suurendamisele," sõnas Rimi ja Säästumarketi turundusjuht Evelin Mägioja. "Võib järeldada, et hindu jälgitakse ja soodsamate hindade pärast tullakse kauplusse."

Lisaks piimatoodetele on kauplejate sõnul langustendentsis veel näiteks Toolse leib, Kirde sai, ketšup ja munad. "Protsentuaalselt on näiteks Toolse leiva hinna kukkumine väga suur," tõi Prisma arengujuht Teemu Kilpiä välja, et kui veel mais maksis Toolse leib 9,60 krooni, siis praegu saab selle poest kätte 7,70 krooni eest. Sama lugu on Kirde saiaga: 2 krooni odavam kui paar kuud tagasi.

"Suund on alla," tunnistas Kilpiä. "Meie eesmärk on hoida stabiilseid hindu. Ei saa kindlasti juhtuda, et piimal, mis täna maksab Prismas 6.40, on homme hinnaks 10.40."

"Kauplused on marginaale vähendanud, hinnarebimine on tugev," kinnitas ka Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. "Enam väga kokku hoida ei anna ja häid lahendusi ei ole. Aga tundub küll, et toiduainete hinnad on praegu nii laes, kui olla saavad," arvas ta. "Kui tarbija veelgi vähem kui seni toidule kulutab, on selge, et hinnad peavad hakkama langema."

Selverites on piimatoodete hinnad langenud 5-10 protsenti, edastas Selveri ostu- ja tootmisdirektor Andres Heinver. "Hinnalangused on toimunud nii koostöös hankijatega kui oleme ka ise enda arvelt tarbijatele vastutulnud," sõnas Heinver. "Kuna juuli ei ole veel läbi, siis kindlasti võivad piimahinnad veelgi langeda. Selleks peame tihedaid läbirääkimisi tootjatega, et saada parimaid hindu."

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel odavnesid tänavu juunis võrreldes maiga pea kõik piimatooted. Näiteks Maxima kauplustes on juustu hind kohati langenud juba umbes 75 kroonini kilost, kui veel vaid mõni kuu tagasi tuli välja käia üle 100 krooni. Pisut odavnesid ka osad lihatooted ja munad.

Esmaspäeval statistikaameti avaldatud kvartaalne tarbijahinnaindeks näitab jätkuvalt tõusutrendi ning toiduained kallinesid tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,8 protsenti. Just toiduainete hinnatõusu peab statistikaamet üheks indeksi suurematest mõjutajatest.

Küsitletud suurtest toidutööstustest pole keegi viimase paari kuu jooksul oluliselt oma toodete hindu alandanud.

Poodide hinnalangetusi nimetavad töösturid kaupmeeste ellujäämisvõitluseks.

"Võrreldes sellega, mis kauplustes näha, on meie panus äärmiselt väike," ütles ASi Maag Piimatööstus juhatuse liige Valdis Noppel. "Meie panus on ehk paar protsenti, mitte rohkem."

"Ma ei ütleks, et meil oleks drastiline langus toimunud," tõdes Leiburi tootmisjuht Agu Mats. "Hinnalangus on kauplustevaheline konkurentsivõitlus. Igaüks võitleb, et kliente kauplusesse meelitada."

Piimatööstuse ASi Tere juhataja Ülo Kivise sõnul looks hinna langetamine olukorra, kus rohkem oleks mõtet toota ekspordiks.

Kui mootorikütuste maailmaturu hinnatase jääb möödunud nädalavahetuse tasemele pidama, lubavad Eesti suurimad kütusemüüjad, et kütus odavneb ka Eestis.

"Kui praegu kehtiv mootorikütuste maailmaturu hinnatase jääb püsima ning uue omahinnaga tooted jõuavad Eesti Statoili teenindusjaamadesse, siis on lähiajal oodata korrektsiooni ka mootorikütuste jaemüügihindades," ütles Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.

Ka Neste Eesti jaemüügijuht Ivar Kohv märkis, et kui toornafta jääb hinnatasemele, kuhu ta eelmise nädala lõpuks kukkus, peaksid bensiini ja diislikütuse hinnad ka Eesti tanklates langema. "Siiski, hinnad tanklates on sõltuvuses valmistoodete (bensiini, diislikütuse) maailmaturuhindadest. Need on viimastel nädalatel olnud väga närvilised: suured hüpped alla ja samas tagasi üles," sõnas ta.

Neste ega Statoil ei teavita eelseisvatest muudatustest jaehindades, nendest antakse teada pärast muudatuste toimumist.

Realo sõnul Statoil laomahu ja sellega kaetavate päevade kohta infot ei väljasta. Seega ei ole võimalik ka täpselt öelda, millal hinnad mainitud tingimustel langeda võiksid.

Toodete laovaru sõltub väga mitmest tegurist, sh ostupoliitikast, mis on erinev tõusva ja langeva hinnatrendi juures, hooajast sõltuvast läbimüügi mahust ja tarnemahust.

Estoveri tegevjuhi Kai Rimmeli sõnul on Estover viimaste kuude jooksul erinevate toodete hindu langetanud 20-30% ulatuses.

"Kuigi vahepeal käis kõva kõmakas, et küll me oleme röövlid olnud, kui saame hindu 20-30% alla lasta, siis tegelikult on seda võimalik teha ainult tänu sellele, et piima hind on odavnenud," ütles Rimmel. "Ja mida kõrgem oli hind, seda suuremad olid kaupluste lisatavad protsendid ja käibemaks. Riik ju röövib oma osa."

Rimmel tõi näite, et kui veel mõned aastad tagasi oli piimahind 3.60 ja tõusis siis 5.60 peale, tähendas see juustutootjatele automaatselt 20kroonist hinnatõusu kilo kohta, kuna 1 kilogrammi juustu tegemiseks kulub 10 liitrit piima.