Kohustuslik kindlustus põllumehele ei meeldi

Sten-Aleks Pihlak 30. juuli 2008, 00:00

"Meie ainuke omapoolne ettepanek on selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmine põllumeestele. See tagaks piisava mastaabi, et kindlustusandjatel kannataks antud tegevusega tegeleda," selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kentsakat olukorda, milleni on viinud Euroopa Liidu nõuded.

Nimelt kehtis Eestis kuni 19. juunini põllumeestele soodne looduskahjutoetus. See tähendas, et kui loodus kellegi rapsi või kartuliga lõpparve tegi, sai õnnetu põllumees taotleda riigilt kahjude katteks toetust. Kuna Euroopa Komisjon sellist tegevust ei tolereerinud, ei jäänud riigil muud üle, kui kehtestada nõuetele vastav kindlustustoetus. Uue toetuse eesmärk on ahvatleda põllumehi ise oma põllukultuure kindlustama, sest riik lubab katta kindlustuskulud kuni 80 protsendi ulatuses. Kõik tundub mõistlik, kui üks fakt välja arvata - ükski selts Eestis täna põllukultuure ei kindlusta.

"Praegu ei ole seltsidel selle kindlustusliigi vastu huvi, sest see pole majanduslikult otstarbekas. Samuti ei moodustuks portfelli mahu pealt piisavalt fondi selle riski kaitseks," selgitas Piirsalu ja lisas, et juhul, kui portfell moodustukski, läheksid antud kindlustusliigi käivitus- ning tegevuskulude tõttu toote hinnad põllumeestele üle mõistuse kõrgeks.

Põllumeestele kindlustustuse kohustuslikuks muutmine on kui härja ees punase rätikuga vehkimine. "Mida see annab? Ega tagasi ei saa sealt midagi," andis resoluutse vastuse viljakasvatusega tegeleva Avispeamees OÜ üks omanikke ja 2002. aastal aasta põllumeheks valitud Jaak Läänemets, kelle hinnangul saab kindlustusmaksust põllumehele lihtsalt üks lisakulutus.

Tema sõnul oleks riigi tasandil kahjude kindlustamiseks palju mõistlikumaid variante kui kindlustusseltsidele raha andmine. "Siin on arvutamise koht, kas on mõtet igal aastal nuumata kindlustusseltse või panna hoopis igal seitsmendal aastal sama raha kahjusid hüvitama," sõnas Läänemets, kelle sõnul tõsised ikaldused just iga seitsme aasta tagant käivad.

Ka Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt leiab, et sundkindlustamine ei ole õige lahendus. "Põllumajandustootjate organisatsioonis on seda palju arutatud ega taheta, et see tehtaks sunduslikuks," selgitas Hunt, kelle hinnangul ei pakuks isegi see kerkinud probleemile mingit lahendust. "Isegi sundkindlustuse ja riigi hüvituse korral tuleks toode põllumehele liiga kallis," selgitas Hunt, kelle sõnul tuleb paremaid lahendusi teistest Euroopa riikidest otsida.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo peaspetsialisti Liisa Kähri sõnul sundkindlustamist niipea kavas ei ole. "Selle kohustuslikuks muutmine vajaks kindlasti eelnevat tõsist analüüsi, kuna tegu oleks üsna suurekaalulise otsusega," sõnas Kähr ja rõhutas, et antud muutuse sisseviimine praegu kaalumise all ei ole.

"Praegu on edasiste plaanide osas aeg maha võetud, kuna kindlustustoetuse arutelud toimuvad ka Euroopa tasandil, mille tulemused peaksid selguma aasta lõpus," täpsustas Kähr.

Lahendus peab tulema aga kiiresti, sest juunist kehtiva määruse järgi ei korva riik enam loodusõnnetuste kahjusid. Praegu ongi nii, et kui sügisel peaks ootamatult tulema ikaldus, pole põllumehel abi kuskilt võtta - kindlustusselts ei kindlusta ja riik enam ei korva.

Mina arvan, et praegu on tegu ajutise variandiga ja tegelik põllumajanduskultuuride kindlustamise süsteem peaks tulema teine.

Mina näeksin küll, et tekib hoopis süsteem, kus ühtse põllumajanduskindlustussüsteemi alla läheb nii kultuur, masinad kui ka loomad. Seda ma võin küll öelda, et kui põllumeeste käest küsida, kas nad pooldavad kohustuslikku kindlustust, on vastus ei.

Eesti turu maht on ka siis väga väike, kui kindlustus teha kohustuslikuks. Sundkindlustamisega võivad siin teatud karid tekkida ja ei tea, kas poliitikud julgevad seda üldse teha. Kardan, et selle vastu tuleb kõva protest. Meil Eestis käivad ikka üle paari aasta ikaldused ja riik peab selle ära reguleerima.

Riik peaks panema oma raha sinna alla, et tagada riigigarantii. Kui kindlustamine oleks põllumehele vabatahtlik ja hektarimaks mõistlik, siis usun, et suured tootjad tuleksid sellega kaasa ja kohustuslikku kindlustust pole vajagi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:39
    Otsi:

    Ava täpsem otsing