Tartu vaim on Riho Illaku nägu

Tartu vaimu legend on unustusse vajumas, vaim ise linnast ammuilma pakku jooksnud. Taasiseseisvunud Eesti aja algupoolest peale liiguvad Taaralinnas juba uued legendid: Illaku peldikutest, Illaku kinnisvaraäridest…

Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak ongi see mees, kes nüüd Taaralinna uut vaimu kujundab. Erinevus on ainult selles, et temaga seotud legendidel on alus päris elust olemas: ülikooli dokumentides on tallel arvud superkalli euroremondi kohta, kinnisvaraäridest räägivad aga lisaks ka riigikontrolli aktid.

Tänast luubilugu Riho Illaku ülikooli varadega ümberkäimisest ette valmistades torkas toimetusele silma varasemast tuttav muster, mis avaliku sektori institutsioonide rahaasju uurides ikka ja jälle esile kerkib: tehingud kindlate partneritega, vara kallilt ostmine ja odavalt käest andmine, selle jõudmine tehingupoolega seotud isikuteni, olematu sisekontroll, nõukogu pealiskaudsus ja asjatundmatus varaliste küsimuste otsustamisel. Samamoodi talitatakse ju ka kultuurkapitalis - formaalselt, sisusse süüvimata.

Teadlaste kinnisvaraasjatundmatuse kõrval liigub aga veel sellinegi legend, et Illak on pisikeste teenetega muutnud end mõnelegi teadusetegijale nii vajalikuks, et Illakut võib pidada kui mitte eluaegseks ülikooli haldusohjade liigutajaks, siis ülikooli tegelikuks juhiks. Rektorid tulevad ja lähevad, Illak püsib kohal kindlalt kui raudnael.

Levinud mustri oluline motiiv on seegi, et riigikontroll teeb ettekirjutusi, aga elu läheb vanaviisi edasi. Riigi lüpsmine on norm, kriitikat peetakse puhtaks kiusuks, tellimustööks jne.

Riigieelarve tegijaile peaks selge olema, et avaliku sektori asutuste rahapuuduse jutte ei tasu tõe pähe võtta: neile on lihtsalt tavaks saanud ühe käega raha ühiskatlast juurde nõuda ja teisega oma tagaukse kaudu välja loopida.

Maksuraha laialijagamine, selle kasutamise üle otsustamine asutustes, kontroll selle kulutamise üle on sisuline töö. Kenade inimeste meeldiva ajaveetmise klubidest on kasu pumba juures askeldajatele, mitte asutusele ega riigile.

Ehk, lugupeetud valitsus, sisulist tööd on vaja. Ministrid tegelgu oma valdkonnaga, asutused esitagu täpseid aruandeid. Õieti on see absurdne, et ettevõtja peab oma teenitud raha kasutamisest peensusteni riigile aru andma, aga avalik sektor teeb, mis pähe tuleb.

Igal institutsioonil on internetilehekülg, selle avaküljel peab olema ligipääs tema rahaasjadele: eelarvele, riigihangetele, kõigile pakkumistele. Need lingid olgu ministrite kohustusliku lugemise nimekirjas. Usaldada pole põhjust, tuleb kontrollida. Ja otsa soovitame lahti teha haridusminister Tõnis Lukasel. Tartu Ülikoolist. Illaku-taolised vürstid tuleb troonilt tõugata.

Autor: ÄP