Vikerkesta kontrollija on Eestile kallis

Anne Oja 01. august 2008, 00:00

Byometricut esindav Werner Uhlenhoff ütles toodete esitlusel, et firma alustab Eestis vikerkesta tuvastusel põhinevate turvasüsteemide müüki, kuna väikesed riigid võtavad uut tehnoloogiat kiiremini omaks kui suured. Praegu seda Eestis veel ei kasutata.

Süsteemi maksumus sõltub situatsioonist, ent praegu maksab see vähemalt 4000 eurot, rääkis Uhlenhoff. "Võib olla aga ka 5-7% kallim," lisas ta.

Samas odavneb uus tehnoloogia üsna kiiresti ja 1000-2000 euroga sobib süsteem ka näiteks eramajadele. Byometricu turvasüsteem tuvastab vikerkesta omaniku ka siis, kui inimene kannab prille, kontaktläätsi või päikeseprille.

Praegu tegeleb Byometric väikesemõõdulise kaamera väljatöötamisega, mis sobiks hotellidele.

Läbipääsusüsteemide projekteerija Security MS OÜ andmetel sõltub kontrollisüsteemi valik eelkõige hinnast. "Väga suurt nõudlus ma vikerkesta kontrolli süsteemile praegu ei näe, kuid huvilisi oleks kaht liiki. Esiteks pangandus, ehkki ka nemad on hakanud praegu raha lugema. Teiseks tehnikafriigid," ütles aripaev.ee-le ettevõtte juhataja Mikk Sepp.

"Kodutarbijad on praegu harjunud turvasüsteeme eriti soodsalt saama," rääkis Sepp. "Maksimaalselt ollakse valmis maksma 5000-10 000 krooni," ütles ta

Et silma vikerkestal põhineva kontrollisüsteemi müük Eestis kasumit tooma hakkaks, tuleb maaletoojal Sepa hinnangul suuremate potentsiaalsete klientidega vähemalt aasta otsa tegelda ning esimesed kasutajad leida.

"Biomeetriliste andmete kasutuselevõtmist sätestavad õigusaktid on osa Schengeni acquis'st," ütles piirivalveameti reisidokumentide hinnangu keskuse ülem piirivalvekapten Vello Küla, kuid märkis, et isikutunnistustele kui siseriiklikele dokumentidele need nõuded ei kehti.

Kõik liikmesriikide väljastatavad passid ja reisidokumendid, mille kehtivusaeg on pikem kui üks aasta, peavad sisaldama biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilistest andmetest salvestatakse praegu dokumentidesse näokujutist ja kaht sõrmejälge.

Eesti kodakondsus- ja migratsiooniamet annab üle aasta välja küll biomeetrilisi reisidokumente, kuid siiani pole neisse silma vikerkesta kujutisi lisatud.

Isikut tõendavate dokumentide seadusese kohaselt on biomeetrilised andmed näokujutis, sõrmejäljed, allkiri ja silmaiirise kujutised. Praegu kantakse Eesti reisidokumentidesse digitaalne ning trükitud näokujutis ja allkirjakujutis.

1. juuli seisuga on Eestis välja antud 97 184 biomeetrilisi andmeid sisaldavat ja praegu kehtivat reisidokumenti.

Me pole sõjatehas ega Eesti Pank, et peaks töötajate liikumist kontrollima silma vikerkesta järgi. Sellel oleks mõte siis, kui valmistataks relvastust või hoitaks raha. Praegu kasutab Norma läbipääsudel nii kaardisüsteemi kui ka mehitatud valvet.

Meie reguleerime sissepääsu eri ruumidesse magnetkaardisüsteemiga, mis võimaldab pääsuõigusi ka kellaajaliselt piirata. See süsteem on ennast siiamaani ilusti õigustanud nii läbipääsu reguleerimise kui ka töökindluse koha pealt. Viimane ei ole üldse vähetähtis - parem töökindel kui ülimoodne, aga tõrkuv süsteem, mis võib põhitööd häirida.

Elionil ei ole plaanis võtta laiatarbekasutusse vikerkesta tuvastusel põhinevat turvasüsteemi. Küll aga võime seda võimalust kaaluda üksikute strateegilise tähtsusega ruumide puhul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:39
Otsi:

Ava täpsem otsing