Haiglad kosusid lisatuludest

Haiglate kasuminumbreid vaadates võib esialgu vägagi positiivselt üllatuda. Aruannetes seisab, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kasum on aastaga kasvanud 21 miljonilt 161 miljonile kroonile, Põhja-Eesti Regionaalhaigla on mulluse kahjumi kasvatanud 60miljoniliseks kasumiks ning Pärnu Haigla tulem on paisunud pea 200 miljoni võrra ehk 275 miljoni krooni kanti.

Numbrite taha vaadates selgub aga hoopis, et hiigelkasumid on tekkinud majandusnäitajate arvestuspõhimõtete muutumise ja mahukate kinnisvaratehingute abil. TÜ Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas, et riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatuste tõttu arvestatakse selleaastastesse tuludesse ka põhivarade soetamiseks saadud sihtfinantseeringuid.

Nii loetakse kliinikumi tulude hulka Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamiseks. "Kokku oli n-ö arvestuspõhimõtete muutusest tulenev tulu üle 160 miljoni krooni, mis tingibki näilise megakasumi," ütles Siigur ja lisas, et nn lisatulude mahaarvamisel oleks kliinikumi kahjum 6,3 miljonit krooni.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik ütles, et raamatupidamispõhimõtete muutmine võib pildi haiglate majandusnäitajatest ka kehvemaks teha, sest investeeringutelt tulev käibemaks kirjutatakse nüüd kulude hulka. "Me ehitasime eelmisel aastal kuskil 240 miljoni krooni eest ja plaanime sel aastal ehitada umbes 500 miljoni eest. Sealt tuleb kulu kümneid ja kümneid miljoneid."

PERHi kasuminumbri sikutas eelmisel aastal üheksamiljonilisest kahjumist välja aga endise Kivimäe haigla kinnistute müük 101 miljoni krooni eest.

Ka pea kogu Pärnu Haigla rekordilise 275,3 miljoni kroonise kasumi moodustas erakorraline tuluallikas - Ristiku 1 hoone, mida siiani renditi Riigi Kinnisvara ASilt, kuid mille haigla nüüd enda valdusesse sai.

"Eelmine aasta läks meil fifty-fifty - tulud ja kulud olid enam-vähem võrdsed," sõnas Pärnu Haigla juht Urmas Sule, kelle jaoks Ristiku maja tulemine haigla omandusse oli eelmise aasta positiivseim märksõna. "Oleme suure investeeringu ära teinud, nüüd tuleb rohkem investeerida tehnoloogiasse."

Kuuest haiglast suurimat kahjumit näitas Lääne-Tallinna Keskhaigla, mis suutis 13,7 miljoni kroonise miinuse aastal 2006 vähendada järgmiseks aastaks 10 miljonile. Kahjumis on haigla olnud viimased kolm aastat, 2004. aasta lõpetati nullis.

Haigla finantsjuht Veiko Vetto pidas kahjumi üheks põhjuseks haigekassa hinnakujundusmudelit, mille järgi kajastub kiire inflatsioonitempoga aegade hinnatõus tervishoiuteenuste hindades ligikaudu kaheaastase viitajaga. Samuti viitas ta investeeringutega kaasnevatele laenuintressidele ning amortisatsiooni- ja käibemaksukuludele.

Miinusest pääsemiseks püüab haigla kulusid vähendada, koondades aktiivravi Paldiski ja Sõle tänava hoonetesse. Ümberkorralduste esmane mõju peaks Vetto hinnangul hakkama avalduma 2009. aasta keskel.

Käibemaksukulusid pidas suurimaks kahjumi põhjuseks ka Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige Kuldar Kuremaa. Haiglal, mis müüs 2006. aastal põhivara 92 miljoni krooni eest ja näitas üle 16miljonilist kasumit, tuli sellest järgneval aastal leppida vaid miljonikroonise kasumiga. Kuremaa sõnul oligi selle peamine põhjus meditsiinitarvikute käibemaksu tõus.

Suurimad juhatuse töötasud on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus juhatuse liikmele maksti keskmiselt 780 000 krooni aastas.

PERHile järgneb 775 000kroonise keskmise brutotasuga TÜ Kliinikum. PERHi juht Tõnis Allik ütles, et nii PERH kui ka kliinikum on suurimad haiglad ja seetõttu on ka juhtide vastutus suurem. "Nii meil kui ka neil töötab kuni 3500 inimest. Teistes haiglates on personali poole vähem. Organisatsiooni suurus peegeldub mõneti ka tippjuhi palgas."

Teiste suuremate haiglate juhatuse liikmete keskmised tasud jäävad 500 000-600 000 krooni raamesse.

Kõigil haiglatel on üks ühine mure - kuidas majandusel läheb. See jõuab meieni küll väikese viivitusega, aga kui majandusel läheb halvasti, siis ilmselt hakkab ka tervishoiul kehvemini minema.

Selles suhtes ootame suure ärevusega sügisest majandusprognoosi. Kevadine prognoos tegi küll olulisi kärpeid, aga haigekassa eelarve oli juba koostatud nii suure ülejäägiga, et see veel otseselt eriarstiabi rida ei puudutanud. Sel aastal võib arvata, et lisaeelarvet ei tule ja haiglad peavad püsima täpselt lepingutes. See võib tähendada seda, et oleme sunnitud tervishoiu kättesaadavust piirama.

Haiglad, kes juba ehitavad, on oma investeerimiskavad üles ehitanud haigekassa varasematele prognoosidele. Kui nüüd tuleb eelarvete kärpimine, on ka meie äriplaanid küsimärgi all, sest suure osa investeeringutest finantseerime me oma vahenditest.

Tuleb väga keeruline aasta. Muutuv majanduskeskkond mõjutab ka haiglaid. Ilmselt on Ida-Tallinna Keskhaigla kõige suurem risk investeeringute ja ka ravivõimaluste piiratus. Haigla võimsus ja valmisolek on selgelt suurem kui see, mida ravikindlustussüsteem suudab tagada.