Maksuerisusi võib veelgi vähem olla

Rahandusminister Ivari Padar on asunud heitlusse käibemaksuerisustega.

Hotellid, kultuuriürituste korraldajad, raamatukaupmehed ja ravimimüüjad soovitavad Eestil 5protsendine käibemaksuerisus alles jätta, rahandusministeerium soovib aga nimetatud kaupade ja teenuste käibemaksumäära tõsta 9 protsendi peale.

Riigieelarve saaks kosutuseks umbes 270 miljonit krooni aastas.

Äripäev jääb selles vaidluses rahandusministri poolele. Et me oleme tavaliselt olnud maksude tõstmise vastu, siis põhjendame oma seisukohta.

Maksuerisused on tihtipeale ajaloolis-subjektiivset laadi.

Ei ole kindlat veendumust, et mingi kaup või teenus peaks olema madalamalt maksustatud, sest kust jookseb selge piir elutähtsalt vajaliku ning n-ö kommertsi ja kitši vahel.

Kust jookseb piir, ütleme, süvakultuuri ja puhta meelelahutuse vahel, kust piir vajaliku ravimi ja toidulisandi, mis võib, aga ei pruugi olla, vahel?

Kui peame valima kahe halva vahel - maksude tõus või erandite rohkus -, valime suurema selguse ja ühetaolisuse maksuküsimustes.

Teiseks. Asjasse puutuvad kaupmehed-teenindajad kinnitavad nagu ühest suust, et käibemaksu tõstmine 4 protsendipunkti võrra tõstab ka lõpptarbija jaoks hindu.

See ei pruugi aga nii olla. N-ö letihind tarbija jaoks sõltub muudestki teguritest, eelkõige konkurentsist kaupmeeste vahel, üldisest nõudlusest ja pakkumisest turul.

Kui rääkida veel näiteks ravimitest, siis teevad apteegid lõdva käega 5-10protsendilisi allahindlusi letihinnast, seega manööverdamisruumi nagu jätkuks. Hotellipidajad peavad oma teenust sajaprotsendiliseks ekspordiks, mis peaks olema maksustatud nullmääraga. Kõik ei ole siiski välisturistid, kes meie hotelli või muusse majutusasutusse satuvad.

Kui lõplik letihind jääb samaks, siis, tõsi, kaupmehe kasumimarginaal väheneb, ja selle vastu peamine protest sihitud ongi.

Ent kas negatiivse majanduskasvu ajal ei tuleks tegelda veelgi rohkem kulude kokkuhoiuga - efektiivsuse säilitamise huvides?

Ja kahekordne erisus 18protsendise käibemaksumääraga ju jääb.

Kolmandaks. Poliitikutel väheneb võimalus lõigata profiiti sellega, et toetada mõne valdkonna eelisarengut madalama käibemaksumäära abiga.

Sest nagu hästi teada: mida rohkem maksuerisusi, seda rohkem poliitikute, maksuinspektorite ja muude ametnike suva.

Autor: ÄP