Laar: kübersõda tõi Venemaale Gruusias edu

"See, kuidas Venemaa on küberrünnakuid kasutanud erinevatel viisidel, on hoiatus. Eesti oli esimene, kuid mitte ainus. 2008. aastal rünnati Leedut, kui sealne parlament arutas Nõukogude Liidu okupatsiooni kompenseerimist. Käimas on kübersõda Gruusia vastu," loetles Laar.

"Rünnak Gruusia vastu tõestas, et küberrünnakud on moodsa ühiskonna osa. Need ei lõppe, kui me kuidagi ei reageeri," lausus Laar, kelle sõnul oli peale küberrünnakuid Eestile arvajaid, et see oli ainus ja erakordne kübersõda.

"Gruusias oli kübersõda sõjalise aktsiooni osa, Eestis propagandasõja osa. Gruusia kübersõda algas päev enne Vene vägede sissetungi. Pankade ja veebilehtede vastu tehti keerulisi rünnakuid. Hakati kursse muutma ja Gruusia raha väärtus kukkus," loetles Laar. "Seda küll märgati ruttu, kuid siit on teistel pankadel õppida. Hiljem rünnati servereid samuti nagu Eestis, kasutusel olid samad meetodid."

"Esimestel päevadel polnud infot, mis Gruusias toimub, kuigi kõik seda vajasid," tõi ta välja kõige hullema kübersõjas. "Kahe esimese päeva jooksul sai infot vaid Venemaa kanalitest. Tänu küberrünnakutele oli Venemaa infosõda eriti edukas," lisas ta.

Laari sõnul on olukord eriti keeruline, kuna Venemaa valitsus teeb koostööd häkkeritega ja neid ei saa karistada, sest Venemaal ei ole see kuritegu. "Terrorism on terrorism," lisas ta.

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Heli Tiirmaa-Klaari sõnul on olukord eriti keeruline, kuna puuduvad rahvusvahelised kokkulepped ja eri riikide, samuti on ELi seadusandlus lünklik. "Tavalise sõja pidamiseks on meil konventsioonid, näiteks sõdurid peavad kandma eraldusmärke, kübersõjas ei ole eraldusmärgid nõutud," selgitas ta. "Puudub ka kaugus ja ajapiir, küberrünnakud tulevad kiiresti ja kaugelt. Valitsusel on palju väljakutseid. Vähemalt 20 järgmist aastat koostame kübersõja reegleid," lisas ta.