Pangad teevad provisjone

Läti nädalalehe Lietiska Diena andmetel ütles Nordea tegevjuht Christian Clausen hiljuti, et pank pani kõrvale 1,3% Baltimaade laenuportfellist ehk 90 miljonit eurot ehk 1,4 miljardit krooni. Varem on aripaev.ee avaldanud prognoosi, et hapude laenude maht kasvab selle aasta teises pooles 1,5%ni laenuportfellist.

Hansapanga Eesti üksuse provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpuks 1192,3 miljonit krooni ehk 0,94% laenuportfellist ning laenukahjum 282 miljonit krooni. Laenukahjum näitab provisjonide saldo suurenemist aruandeperioodi vältel.

SEB bilansiline provisjonide saldo oli esimese poolaasta lõpu seisuga 957,4 miljonit krooni, mis on 1,3% laenuportfellist. SEB laenukahjum oli samas 614 miljonit krooni.

Nordea Panga krediidijärelevalve osakonna juhataja Alar Kondratjev täpsustas, et provisjoniks avatakse spetsiaalne konto, kuhu provisjoni summa kantakse ja mille arvel hiljem laenukahju kaetakse.

"Ajakirjanduses kasutuses olev sõna "kõrvalepanek" on ebatäpne ja valesti mõistetud," kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.

Laenude allahindlused ehk laenuprovisjonid tehakse tema sõnul kas konkreetsele laenule või laenuportfellile tervikuna.

Laenu provisjoneerimisel arvutatakse laenu jääk ning sellest lahutatakse oodatavad sissetulekud, näiteks tagatise realiseerimisest saadav tulu ja sissenõudmise kulud.

Provisjoneeritud laenud on panga bilansis kuni tagatiste realiseerimise või nõude müügini.

Juunis rääkis Rehe, et aasta teises pooles suureneb üle 60päevaste viivislaenude osakaal ja keskmine laenude allahindluse maht ulatub 300 miljoni kroonini kvartali kohta. Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis kasvab 1,5% tasemele, märkis Rehe toona.