Palk ja majanduse madalseis

Igapäevased ärevusttekitavad teated jahenevast majandusest ja ettevõtete võimalikest pankrottidest, firmade sulgemised enne eesseisva sügise kasvavaid küttekulusid ja kärped riigisektorist alates on palgateema suhtes erksaks teinud enamiku palgasaajatest.

Vaadates palkade siiani dünaamilist arengut ülespoole ei kujuta paljud ette, et lähiajal tuleb hetk, mil kasv mitte ainult ei pidurdu, vaid peab leidma teistsuguse viisi arenguks. Kokkulepitud põhipalku vähendada pole loodetavasti suures ulatuses vaja. Kindlasti tekivad sellised küsimused eeskätt väikestes ja keskmistes sisemajandusele tootvates ettevõtetes, kus palkade paratamatu langus tingib tööjõu pahase lahkumise ning uute värbamise järel mõjutab ka firma majandusseisu.

Rahalised raskused tekivad inimestel, kelle sissetulekust on seni suure osa moodustanud tulemustasu või müügipreemia ja kes on oma elustandardi selle järgi ka kujundanud. Kodanikud, kelle palgamäär kontoritöötajana kindlaks on määratud, jäävad loodetavasti ilma ainult oodatud palgakasvust. Madalapalgalised töötajad kaotavad usutavasti vaid aastalõpupreemia.

Tippude palkade ja preemiatega on juba hoopis karmimad lood. Tippjuhtide ja -spetsialistide palkadele ja lisatasudele viimastel aastatel reeglipäraselt lisandunud tulemuspreemiad võivad suisa aasta lõpus haihtuda. Viimase aasta jooksul on mitu ettevõtet Eestis juhtimistasusid kärpinud, mis tavaliselt ei tähenda mitte palkade vähendamist, vaid juhi väljavahetamist.

Muutunud majandussituatsioonis on vaja teistsuguse kompetentsiga juhte kui 3-10 aasta eest. Ülesehitajaid ja äri laiendajaid suhteliselt pingevaba laenupoliitika ajastul oodatakse asendama otsustusvõimelisi ja karme uudsema mõtlemisega juhte, kelle ülesandeks on osavad struktuuri- ning ehk ka müügi- ja ostusuuna muutused. Sellised vangerdused juhtkonnas võimaldavad omanikel optimeerida juhtimiskulusid ja suundi ning suunavad seni stabiilsel kursil toiminud juhte enesearenduslikule teele.

Meie majanduskasv liigub normaalselt areneva riigi stabiilsesse faasi. Nii olemegi sunnitud tegema ebamugavaid otsuseid, et tootmist ja teenindust võimalikult efektiivseks muuta. Praegune oskus läbimõeldud kiireid otsuseid vastu võtta määrab meie konkurentsivõime ning asukoha Euroopa majandusruumis järgnevateks aastateks.

Kõige üldisemad soovitused juhtidele on: muutke organisatsiooni struktuuri, muutke juhtimisahelad maksimaalselt efektiivseks ja võimalikult minimaalseks.

Hinnake juhtkonnaliikmete võimekust kohaneda muutuva majandussituatsiooniga ning püüdke ratsionaalselt leida ka need, kelle töö on juba tehtud või aeglustunud. Vähendage juhtimistasandeid, kus võimalik. Tõstke tootlikkust, investeeringud tulevikuga tootmisettevõtetesse pole peatunud. Kõik see tuleks teha võimalikult kiiresti, et mitte jäädagi "Jääaja" filmi orava kombel oma tõru taga ajama.

Praeguses majandussituatsioonis oleks aus otsekoheselt informeerida kollektiivi vajalikul määral ka firma raskest majanduslikust seisust ning lähituleviku prognoosidest ja kavandatavatest sammudest. Töötajaid firma majandusseisuga kursis hoides leiavad paljud inimesed endas potentsiaali raskemad ajad üle elada ning ka oma töötulemusi parandada ja efektiivsemaks muuta.

Dialoogi hoidmine kollektiiviga on oluline saavutamaks suuremat efektiivsust ja tööviljakust.

Autor: Igor Päss