Maksumängud panevad ettevõtjaid pead vangutama

"Ega ta midagi head ei tooks, see on selge," vastas Veho Eesti ASi juhatuse esimees Ando Nõel küsimusele, mida tooks Eestis kaasa käibemaksu tõstmine 18 protsendilt 20-le. "Kõik see maksutõus tuleb ju tarbijate taskust," lisas ta. Nõela hinnangul peaks riik, nagu ka iga ettevõte praeguses majandusolukorras alustama kokkuhoiust, mitte vaatama, kuidas oleks võimalik raha juurde saada.

ASi A-Selver tegevjuht Iivi Saar leidis, et tarbimise täiendav maksustamine mõjuks negatiivselt kogu majandusele. "Siin ongi suur paradoks - kui hinnad tõusevad, siis see hoopis jahutab majandust, sest tarbimine väheneb. Mida suurem on käibemaks, seda vähem tarbitakse ja seda vähem on riigil tegelikult raha," selgitas ta. "See omakorda annaks põhjust veel makse tõsta ja nii edasi - tekiks suletud ring."

Ka Maxima Eesti avalike suhete juhil Erkki Erilaiul palju lisada ei olnud. "Selge, et see tähendab hinnatõusu. Tarbijad peavad veelgi rohkem rihma pingutama ning sisetarbimine väheneb veelgi," kinnitas ta.

Akende ja uste tootmisega tegeleva ASi Viking Window juhi Toomas Agasilla jaoks jääb kogu maksukava mõistetamatuks. "Igasugused maksumuudatused toovad majanduses selgelt halbu tagajärgi. Ettevõtetel kaob kindlustunne," ütles ta.

Kuigi käibemaksu tõus ettevõttele ilmselt rahalisi raskusi kaasa ei tooks, võib see Agasilla sõnul nende konkurentsivõimet vähendada küll.

"Maksutõusud võivad tekitada ka tahtmise maksudest kõrvale hiilida. Just väiksematel firmadel, sest suuremad seda teha ei saa. Selline oht on küll," ütles ta.

Ka tema pidas oluliseks valitsuse võimet kärpida avaliku sektori kulusid. "Kui nüüd niiviisi võbelema hakkame nagu praegu, on see katastroof. Ma ei saa aru - kui mõistlikus majanduses on probleem, et on raha vähe, siis vähendatakse oma kulusid," soovitas ta riigil kiirelt kokkuhoiule mõtlema hakata.

Kokkuhoiust rääkis ka Swedbanki makromajanduse analüütik Maris Lauri, kuid selle all ei pidanud ta silmas käsumeetodil kulutuste kärpimist teatud suhtarvu osas. "Tuleb vaadata, mis on selle eesmärgid," ütles ta ja lisas, et praeguste avalike sektorite kärbete juures võib juhtuda, et raha võetakse vähemaks kohtadest, kus seda siiski vaja on. Samas aga kulutamise efektiivsus ei tõuse.

"Peale selle on valitsuse käitumine eelarve ümber olnud ebameeldiv ja arusaamatu. Eesmärgiks on seatud jäigalt ajada eelarve tasakaalu, mitte tegelda majanduse juhtimisega," lisas ta.

Ka ASi Silberauto müügijuht Allan Kaldoja kahtles selles, kas valitsus teeb praegu kiiruga lahendusi otsides maksude osas riigile kõige kasulikumaid otsuseid. Käibemaks on tema sõnul otseselt tarbijale suunatud ja mõjutab ettevõtteid seega kaudselt.

Samas peab aga tema sõnul arvestama, et käibemaksu tõstmine 1% võrra vähendab ettevõtete müügikäivet üle 5%. Kokkuvõttes kogub riik käibemaksu tänavusest sellise muudatuse rakendamisel protsendi võrra vähem.

Automaksu osas pole tema sõnul aga seni selge, mis peale lisaraha leidmise on valitsuse eesmärk - kas loodushoid või luksuskauba maksustamine.

"Millest valitsus peaks maksuotsuste tegemisel lähtuma? Valitsus peaks mõtlema, kuidas saaks Eestisse tuua kõrgtehnoloogilisi loov-, arendus- ja finantskeskusi ning kaasnevaid investeeringuid. Ja mõtlema sellele, kuidas meie tootmisettevõtted ellu jääks. Praegu aga otsitakse lahendusi paberil," lisas ta.