Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeg Venemaalt raha tagasi tuua
Võrreldes tipptasemetega selle aasta mais on Venemaa börs langenud 57 protsenti. See on põhjustanud suurt kahju investeerimisfondides, millest ei kannata tingimata fondid ise kui vahendajad, vaid konkreetsed n-ö lõppinvestorid.
Arvame, et investorid peaks oma Venemaa-suunalised rahapaigutused likvideerima. Põhjendame.
Maailmas ei ole hetkel häid aegu kellelgi, ent Venemaa börs on võrreldes teistega mitmekordse surve all.
Esiteks, Venemaa panku painab sama mis USA omasid - krediidikriis ehk credit crunch. Et asi on tõsine, näitab see, et Vladimir Putini juhitav valitsus pakub kolmele suuremale Vene pangale 44 miljardi USA dollari suurust rahasüsti, mis läheb likviidsusabiks.
Need pangad on Sberbank, VTB Group ja Gazprombank.
Rahasüst võib ära hoida pankade põhjamineku, aga ei pruugi. Igatahes ei taastu kriisieelne olukord. Näiteks eile langes Sberbanki eelisaktsia üle 50 protsendi.
Teiseks, Venemaa agressioon Gruusias on viinud Venemaa rahvusvahelisse isolatsiooni. Suurriigid on olnud Venemaa kritiseerimisega ettevaatlikud, mõeldes enne üheksa korda, kui üks kord midagi öeldakse.
Ent nüüd on rohkem kui kord NATO suunalt öeldud, et lääs ei tohi lasta ennast Venemaa lahjade lubadustega lollitada.
Asi selles, et Venemaa on jätnud endale vabaduse hoida oma vägesid Gruusias nii kaua, kuni heaks arvab.
Kas potentsiaalsed investorid tahaksid investeerida riiki, millel lasub rahvusvaheline hukkamõist? Vaevalt.
Kolmandaks, praalimisena mõjuvad president Dmitri Medvedevi sõnad: "Küll me tõstame börsi aasta alguse tasemele tagasi." Pigem ajavad niisugused avaldused asja hullemaks, jõuga investorite meelsust ei muuda.
Toornafta hind on viimastel nädalatel langenud, mis ei mõju hästi suurele naftat eksportivale riigile.
Õhku on jäänud kahtlusi, et Jukose-taolised juhtumid, mille käigus riik sisuliselt hävitas suurfirma, võivad saada järje.
Venemaa-suunaliste investeeringute likvideerimine ei tähenda mingil juhul ebasõbralikkuse ülesnäitamist naabri suhtes.
Kui keegi müüs näiteks Saku Õlletehase või Kalevi aktsiaid, ei võta keegi seda rünnakuna meie toiduainetetööstuse pihta. Me ei tunne rõõmu, et Venemaa börsidel halvasti läheb. Parem ikka, kui hästi läheks ja investorid seal teeniksid.
Aga praegu tuleks lähtuda negatiivsete faktorite koosmõjust ja Venemaalt raha koju tagasi tuua.
Autor: ÄP