Vene börs ?vajus koomasse

Katre Pilvinski 18. september 2008, 00:00

"Venemaal on asi tõsine," ütles aktiivne väikeinvestor Arno Kirt. Ta kinnitab, et on investeerinud Venemaale Hansapanga fondide kaudu, kuid praegu veel Vene börsilt lahkumisele ei mõtle.

"Kui Ameerika finantskriisi mõju on ülemaailmne, ei saanud see ka Venemaast mööda minna. Ning poliitiline olukord teeb Venemaa haavatavamaks," rääkis ta ja lisas, et kui nafta hind enam oluliselt ei lange, on trumbid jälle Venemaa käes.

"Ükskord pöörab Vene väärtpaberiturg niikuinii tõusule, kas kahe või kolme aasta pärast," lausus Kirt.

Venemaa börside probleemiks on saamas aktsiate tagatisel võetud laenud ja seetõttu meenutab praegu Venemaal toimuv 1997. aasta Eesti börsikrahhi või 1998. aasta Vene finantskriisi.

"Venemaa kukub iga päev, kuna inimesed ei suuda pakkuda laenuga ostetud aktsiate säilitamiseks lisatagatisi," kommenteeris Bloombergile Hexam EMEA Absolute Return fondi juht Marina Akopian.

Hansa Venemaa aktsiafondi endine juht ja praegu Venemaal tegutseva investeerimispanga UFG Asset Management vanem portfellihaldur Vadim Ogneštšikov kommenteeris aripaev.ee-le, et repotehingud, mis olid tehtud laenurahaga ja mis panustasid tõusule, laastavad Vene börse.

"Repotehingute tõttu meenutab olukord mulle väga 1998. aasta finantskriisi, aga samas on fundamentaalnäitajad tolle ajaga võrreldes nagu öö ja päev, praegu on Venemaa põhinäitajad tugevad," kommenteeris ta.

"Võimenduste ja vähese likviidsuse tõttu kukub Vene börs nagu kivi ning nii sisemaised kui ka välisinvestorid likvideerivad oma aktsiaid Venemaal juba tegelikult kuu aega," ütles ta.

Ogneštšikovi sõnul algas langus 25. juulil, kui Venemaa peaminister Vladimir Putin ründas teravalt riigi suurima söetootja Metšeli juhti ning määras talle 30 miljoni USA dollari suuruse trahvi. See tegi välisinvestorid ärevaks ja tõi meelde Jukose juhiga juhtunu. Alates Putini rünnakutest on Metšel kaotanud poole oma turuväärtusest. Edasi tuli Vene-Gruusia sõda, mis veelgi enam investoreid hirmutas.

Venemaa atraktiivsust investorite silmis on vähendanud veel nafta hinna langus ja üleüldine pessimism toorainesektorisse investeerimisel. Samas väheneb USAs tarbimine jätkuvalt, mistõttu pole ka oodata naftahinna pöördumist tõusule. Vastates küsimusele, kui pikalt võib mõõnaperiood Vene aktsiaturul veel kesta, ütles Ogneštšikov, et praegune langus lõpeb, kui likviidsus repoturul taastub, naftahinna langus peatub ja toorainesektori aktsiad muutuvad investoritele taas atraktiivseks.

LHV analüütiku Madis Toomsalu sõnul on Gruusia sõda ja üle ilma langevad aktsiaturud viinud kapitali kiire pagemiseni Vene börsilt. "Investorite riskivalmidus on vähenenud ja raha hind on tõusnud, mis on eriti valusalt löönud Venemaad," märkis ta.

Venemaal toimuva mõju Tallinna börsile hindasid analüütikud aga tagasihoidlikuks. Eesti aktsiaturg on viimasel ajal paljudest teistest turgudest vähem dramaatiline seetõttu, et Eesti börsil praktiliselt puudub n-ö kuum raha, ütles SEB Eastern Europe ex-Russia Fundi juht Alo Kullamaa. Tallinna börs on üleilmses kontekstis väike ja ega paku suurt huvi mõjukatele välisinvestoritele, kelle tegevus tihtipeale määrab Kesk- ja Ida-Euroopa turgude käitumist, lisas Swedbanki privaatpanganduse investeeringute valdkonna juht Artjom Vakulenko.

Venemaa võimud kogunesid eile kriisinõupidamisele, et otsida leevendust rängimale finantskriisile alates 1998. aasta rubla krahhist.

Pärast "musta teisipäeva", mil Moskva börsi indeks MISEX kukkus 17 protsenti ja indeks RTS omakorda 11,5 protsenti ning kauplemine aktsiatega peatati, sundis eile jätkunud langus teist päeva järjest kauplemist peatama. MISEX on kolme päevaga kukkunud 25%, maikuu tipust on Venemaa börsiindeksid kaotanud üle poole oma väärtusest. Intressid pankadevahelisel laenuturul kerkisid 11,1 protsendile.

Venemaa rahandusministeeriumi teade, et riigi kolm suurimat panka saavad valitsuselt nädala asemel kuni kolmeks kuuks 44 miljardit dollarit abilaenu, ei suutnud investoreid rahustada. Õhtul teatas keskpank, et vähendab kommertspankade reservinõudeid.

Riigi suurfirmade juhid ja oligarhid ütlesid oma mure olukorra pärast välja sel nädalal president Dmitri Medvedeviga Kremlis kohtudes. Valitsuselt paluti aktiivsemat sekkumist börsivaringu pidurdamiseks ja suhete silumist lääneriikidega. Gruusia sõja puhkemisest saati on Venemaalt BNP Paribas' hinnangul välja viidud üle 35 miljardi dollari.

Börsi langusest on ühed suurema kahju kandjad näiteks Oleg Deripaska ja Vladimir Potanin, Venemaa jõukaimate inimeste edetabeli tipud, kirjutas Financial Times. Võideldes kontrolli üle Vene suurimas niklitootjas Norilsk Nikel, on nad mõlemad oma aktsiate vastu miljardeid dollareid laenu võtnud, et saada ülevõtuks vajalikku raha. Börsi langusega on firma väärtus aga 60 miljardilt dollarilt sulanud 23 miljardile dollarile ning laenuandjad on hakanud raha tagasi nõudma. Mõlemalt nõutakse vähemalt 4 miljardi dollari eest lisatagatisi.

Rohkemgi hädas on väiksemat mõõtu oligarhid, kellest paljud on ärimudeli rajanud laenurahale ja suurele võimendusele. Rikkaimatele pole laenuraha nappus ellujäämise küsimus, kuid siiski pärsib nende ettevõtete laienemist.

Investeerimisfirma Emeralt Investments fondihalduri Carl Meurlingi sõnul on Venemaa börsil palju kohalikke spekulante, kes on investeerimiseks aktsiate vastu raha laenanud. "Paljud neist on suhteliselt noored, kellel puudub 1998. aasta finantskrahhi kogemus," ütles ta portaalile di.se. "Nad on sunnitud müüma ja maksavad kallilt oma agressiivsuse eest," ütles ta.

Erinevalt 1998. aastast on aga Vene valitsus oluliselt tugevamas positsioonis, et kriis üle elada, kinnitas eile Maailmapanga esindaja Venemaal Klaus Rohland. Riigil on reservis 574 miljardit dollarit - rohkem kui Hiinal ja Jaapanil.

Samas hoiatas läinud nädalal reitinguagentuur S&P, et börsi kergitamine riigi rahaga võib ohtu seada Venemaa investeerimisjärgu reitingu.

Eestiski tütarfirma kaudu börsimaakleri teenust osutava Venemaa investeerimispanga KIT Finance pankrotioht sundis eile peatama kauplemise Vene börsidel.

Viimastel aastatel suure hooga kasvanud investeerimispank jäi üleeile hätta repotehingute lunastamisega ja see pani neid otsima strateegilist investorit. KIT Finance'i investeerimisosakonna juhi Sergei Grešiškini teatel algasid panga probleemid nende endi klientide suutmatusest täita kohustusi panga ees, vahendas businessneweurope.eu.

Investeerimispanga Eestis registreeritud tütarettevõtte KIT Finance Europe'i juhatuse liige Kaido Kaljulaid kinnitas, et nende tegevus emapanga raskuste tõttu ei kannata. "Me ei võta ise mingisuguseid positsioone. Kõik tehingud toimuvad kliendi varadega. Kliendid otsustavad, millal ostavad ja millal müüvad," selgitas ta.

Samuti lisas Kaljulaid, et praegune olukord on otseselt mõjutatud Venemaa turu viimaste kuude langusest. "Küsimus on selles, kui kiiresti keegi nüüd lahenduse leiab," sõnas ta. Kaljulaiu hinnangul on KIT Finance heas positsioonis, kuna on esimene, kes tõsistele probleemidele rohtu otsima asus. "Ohtu näen ma selles, mis on teadmata, mitte selles, mis on tavaliselt jäämäe tipp. Meie oleme praegu jäämäe tipp," märkis ta.

LHV analüütik Madis Toomsalu sõnul on KIT Finance iseenese kiire kasvu ohver.

"KITi mured algasid juba aasta esimeses pooles, kui üks suur ehitusettevõte ei suutnud tasuda oma võlgu, kustutades kogu KITi kuue kuu kasumi," selgitas ta. Raske olukord muutus börsi langedes veelgi halvemaks. Mitmed KIT Finance'i kohustused olid kaetud aktsiatega ja turu langedes hakkasid võlausaldajad nõudma suuremat tagatist.

"Kindlasti võivad lähipäevil sarnased juhtumid korduda," kommenteeris Trigon Capital fondijuht Mehis Raud KIT Finance'i probleeme.

Investeerimispanga Evli Securities fondijuht Olga Marjasova uskus, et Vene turg kosub KIT Finance'i põhjustatud probleemidest kiirelt, kuna fundamentaaltasemel on seis hea.

"Vaadates Venemaad, kui pikaajalist investeeringut, tundub see karjuvat - osta!" märkis ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing