Korruptsioonioht riigi koolitushangetes

Sügisel uue hooga alanud riigiametnike koolituste tarvis on Eestil kulutada järgnevate aastatega sajad miljonid kroonid euroraha.

Laias laastus jagab riik avaliku sektori koolitusteks, analüüsideks ja uuringuteks lähema viie aasta jooksul euroraha umbes 200 miljonit krooni. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagab erasektorile teist samapalju. Tegemist on läbi aegade rekordilise summaga, mis kasvatab järgnevatel aastatel paljude Eesti koolitusfirmade käivet.

"Põhimõtteliselt on see summa Eestile ette nähtud ja tuleb ka ära kasutada. Vastasel juhul jääb raha lihtsalt kasutamata," ütles riigikantselei struktuuritoetuste talituse juhataja Urmo Merila.

Uus riigihangete seadus ei käsi alla 624 000kroonise hanke puhul välja kuulutada avatud riigihanget. Isegi juhul, kui koolitus maksab üle rahvusvahelise piirmäära ehk üle 2 miljonit krooni, võib selle teha lihtsustatud korras ehk võtta oma äranägemise järgi ettevõtetelt pakkumised ja valida võitja. Seejuures ei pea võitja sugugi olema kõige madalama pakkumise teinud firma.

Senine süsteem on juristide ja koolitusfirmade juhtide sõnul põhjustanud korruptsioonihõngulise olukorra, kus suur vabadus on antud riigiasutustele ning hankespetsialistidele.

"Avaliku sektori koolituste otsustuskriteeriumid on segased ja kogu süsteem läbipaistmatu," möönis Vain & Partnerid OÜ konsultant, endine Parex Panga juht Loit Linnupõld. Sageli jõuab info hangetest koolitusfirmale siis, kui kuulutatakse välja võitja, lisas ta.

"Küsitakse küll pakkumisi, kuid tundub, et võitjad on tegelikult ette teada. Keegi ei taha kohtuda, öeldakse vaid: tehke mingi pakkumine," rääkis ta. Pimesi pakkumiste tegemine on Linnupõllu sõnul aja raiskamine ja firma on otsustanud, et kui selget teavet ei saa ega hankijal konkreetset huvi pole, nad pakkumisi ei tee.

EMI EWT juhataja Tiit Tammemägi ütles, et avaliku sektori koolituste riigihangete puhul on olukord üsna halb. "Kui meile tuleb riigiametist vastus, et võitjaks osutunud firma oli teist parem, kuid ei tooda ära isegi firma nime, rääkimata muudest asjaoludest, kus on siis läbipaistvus?" küsis Tammemägi.

Lisaks sellele, et tema sõnul röövitakse pakkumiste küsimisega firma aega, saadakse laekunud pakkumistelt hiljem oskusteavet. "Paljudel kordadel me ei lähe pakkuma. Näiteks kui pakkumise kutse tuleb nädal enne tähtaega. Võib arvata, et tegu on lihtsalt näilise protseduuriga, kus võitja on ammu ette teada," ütles Tammemägi.

Inscape Koolitus, mille käive oli mullu 16 miljonit krooni, ütleb majandusaasta aruandes, et euroraha toetusel on avaliku sektori koolituste hulk ja käive kasvanud.

"Oht korruptsiooniks on kindlasti olemas, kuid ma arvan, et see väga suur pole," märkis Inscape'i juhatuse liige ja Eesti Koolitusfirmade Liidu juhatuse liige Peeter Puskai. "Hanke võitjate nimed avalikustatakse ning varem või hiljem selgub, kas firma vastab nõuetele ning kas tal pole maksuvõlgu," lisas ta.

Küll aga on Puskaile jäänud avaliku sektoriga kokku puutudes mulje, et raha, mida seal koolitustele kulutatakse, on jalaga segada. "Seal võib rääkida raha kiirest kulutamisest. Enamasti ei huvituta tulemuslikkusest ega efektiivsusest. Kindlaid mõõdikuid avalikus sektoris ju pole," ütleb ta.

SELF II OÜ omanik ja juhtivkoolitaja Karin Hango sõnul moodustavad avaliku sektori koolitused nende firma tööst ligi viiendiku.

"Pakkumiskutseid tuleb meile palju. Umbes pooltele avaliku teenistusega seotud pakkumiskutsetele ütleme ära," ütles Hango. Põhjuste hulgas tõi ta näiteks selle, et kliendiga ei teki dialoogi, nende valmisolek panustada koolituse õnnestumisse ei ole tajutav või on asutuse ettekujutus koolitaja jaoks liialt ebamäärane või jäik.

"Et mingi rahasumma tuleb ära kulutada, pole minu arvates väärikas eesmärk. Raha tasub kasutada juhul, kui on olemas kindel plaan ja vastused küsimustele, miks just nüüd ja mida täpselt soovitakse arendada," ütles Hango.

"Koolitusfirmadele on euroraha andmine avalikule sektorile muidugi ühelt poolt suur väljakutse panustada riigi arengusse ja teiselt poolt oht rahaahnusest tulenevalt kaotada oma arenguperspektiivid ehk keskenduda kiirele ja lihtsale tulule," kommenteeris Hango.