Wendre: ettekavatsetud koondamine jäi halvale ajale

"Tegelikult ei ole meil ettevõttes midagi juhtunud, seis on endiselt hea, aga ajastus on selline, et koondamine on juhtunud nii lolli aega, kus üldine foon on negatiivne," sõnas Roosaar, kommenteerides Võhma vabriku sulgemist ja 40 inimese koondamist. "Tõesti halb ajaline kokkusattumus, oleksime võinud selle liigutuse teha aasta tagasi, oleks situatsioon hoopis teine olnud," lisas ta.

Võhmas tehti Wendrele väiksemat sorti õmblustöid, mis ei sobi enam Wendre klientide teenindamiseks - vajatakse suuremaid mahte. "Võhma tootmine oli meie jaoks oma tähenduse kaotanud, sisuliselt oli ta puhtalt allhanke vabrik, nagu meil praegu Hiinas on," selgitas Roosaar.

Roosaar kinnitas, et Wendre oli juba pikka aega Võhma vabrikule kosilast otsinud, leiti isegi erinevaid variante, kes tahtsid toimivat tööstust osta, kuid tehing jäi lõpuks ikkagi sõlmimata.

40 inimest kaotab töö ka Wendre Vändra vabrikus. Praegu toodetakse Vändras madratseid, poroloonitooteid ja tepitakse.

"Sellest on jube kahju - kui asi toimib, milleks seda kinni panna," lausus Roosaar. "Teeme ka sel aastal 1,1 miljardit käivet ja kasuminumbrit ei tule häbeneda, oleme täiesti elujõuline firma," lisas ta.

Vaatamata arvukatele koondamistele Eesti tekstiilisektoris ei näe Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht Meelis Virkebau tööstuse lõppu, vaid arvab, et mitmed ettevõtted on võimelised selle aasta jooksul kasvama.

"Võhma ei sobi praegu Wendre tootmistsüklisse. Wendre uus vabrik Pärnus kuulub Euroopa tippkümnesse," ütles Virkebau ning kiitis selle logistilist lahendust.

"Wendre lõpetab ka sellel aastal päris tugeva kasvuga, viimased prognoosid, mida mina tean, räägivad, et selle aasta Wendre kasv on 5-10%," ütles ta.

Virkebau usub, et turul on selle aasta jooksul teisigi tekstiiliettevõtteid, mis kasvavad. Ta nimetas sokitootjaid Suva ja Nanso Eestit ning kodutekstiilitootjat Tea Spoon, kelle suhtes on ta lootusrikas.

"Pärnu linavabriku saatus selgub paari kuu jooksul, milline on iirlastest omanike soov," vahendas ta linavabriku juhilt kuuldut.

"Miks ma ei arva, et ettevõtted tegevuse lõpetavad? Kui võtta rõiva- ja tekstiilitööstus, siis ettevõtted ekspordivad ligi 80 protsenti, valdavalt Skandinaavia riikidesse. Praegu teeb muret see, et Skandinaavia riikide ja Soome majanduskasv tuleb 2009. aastal väiksem, kui keegi oleks arvanud."

"Ettevõtted ei saa sellist kasvu, nagu lootsid. Ellu jääb 90% ettevõtetest," prognoosis Virkebau.

Selle aasta esimesel üheksal kuul määras Eesti töötukassa kollektiivse koondamise hüvitise 1734 tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtetes töötanud inimesele. Kõik neist ei ole veel koondatud ega oma hüvitist kätte saanud, osa koondatakse alles oktoobris. Nendele inimestele on kokku määratud kollektiivse koondamise hüvitist 20,8 miljonit krooni ning summa ei sisalda hüvitiselt tasutavat sotsiaalmaksu. Töötukassa andmed näitavad ainult kollektiivselt koondatute arvu ning üksikkoondamised töötukassa numbrites ei kajastu.