USA läks välja täispangale

Madis Toomsalu 01. oktoober 2008, 00:00

Tuntud arvamuse kohaselt võib liblika tiivalöök maailma ühes otsas mõjutada tsunami teket tuhandeid kilomeetreid eemal. Mida siis veel oodata USA seninägematust päästeoperatsioonist, mille eesmärk tundub olevat võimatu: lahendada korraga krediidi- ja kinnisvaraturu probleemid ning pöörata majandus uuele tõusutsüklile?

Selleks luuakse 700 miljardi dollari suurune fond, mille ressurssidest pool on kohe kasutamiseks, ülejäänud nõuab Kongressi heakskiitu. Eraldatud vahendite abil ostetakse pankadelt hapuks läinud kinnisvaralaenud, tulemuseks on pankade elujõulisem bilanss ning vajalik likviidsus. Kuigi fondi teravik on suunatud eluasemelaenudele, võidakse soetada ka teisi väärtust kaotanud finantsinstrumente.

Plaaniga on hammustatud tõeliselt suur tükk ning varasemate meetmete ebaedu tõttu kardetakse turgudel järjekordset põrumist. Riigi senistest pingutustest hoolimata on pankroti või müügitehingu tõttu lõpetanud tegevuse mitmed finantsasutused, teiste seas riigi üks suurimaid panku Washington Mutual ning investeerimispangad Bear Stearns, Lehman Brothers ja Merrill Lynch. Järelejäänud kaks suurt investeerimispanka, Goldman Sachs ja Morgan Stanley, otsustasid muutuda traditsiooniliseks pangaks - nende lühiajalistele vahenditele toetuv ärimudel puuduliku likviidsusega keskkonnas enam ei töötanud.

Hoolimata teravast kriitikast puuduvad kavandatavale fondile arvestatavad alternatiivid. Kriis on eskaleerunud kiiresti ning tahavaatepeeglist tunduvad märtsikuine Bear Stearnsi päästmine, keskpanga pidevad likviidsussüstid ning investeerimispankadele krediidi tagamine sama abistavad kui uppujale õlekõrre viskamine. Mured ainult süvenesid.

Septembri alguseks oli selge, et riik peab kasvavate laenukahjude tõttu üle võtma eluasemelaenude kindlustajad Freddie Maci ja Fan-nie Mae. Lisaks tuli päästa maailma suurima kindlustusettevõtte tiitlit kandnud AIG, mis tähendas maksumaksja kukru kergendamist 85 miljardi dollari võrra.

Finantsturgude järsult halvenev seis tõestas kriisi sügavust, seega otsustas USA valitsus enne presidendivalimisi minna täispangale. Fondi abil proovitakse taastada investorite usaldus. Eesmärgi saavutamiseks raha ei loeta, sest iga viivitatud hetk ainult pikendaks agooniat.

Vaba kapitali aga maailma võimsaimal riigil pole, fondi loomiseks peab niigi võlakoorma käes vaevlev USA võtma laenu või kiirendama dollarite trükkimist. Kui kogu raha otsustatakse laenata, kasvab võlg 11,3 triljonini, mis suhtena SKPsse on kõrgeim tase aastast 1954, mil Dwight Eisenhoweri juhtimise all vähendati makse ja panustati külma sõja aegsesse võidurelvastumisse.

Kava rahastamisviisist olenemata on sel sügavad mõjud kogu finantssektorile. Muu hulgas seatakse kahtluse alla dollari tõusutrendi jätkusuutlikkus, mis on niigi löödud kõikuma tänu USA majanduse kriitilisele seisule ning võimalikule intressimäärade kärpimisele.

Kaugemale tulevikku vaadates on aga tõenäolisem vastupidine variant. Kui riigi pingutused aitavad majanduse jahtumist pidurdada, pakub see dollarile pikaajalist tuge. Lisaks prognoosivad Bloombergi küsitletud analüütikud, et USA majanduskasv on 2009. aasta Euroopa omast kõrgem. Kuigi tegu on vastupidise nägemusega kui IMFi oma, tähendaks see kahe regiooni intressimäärade vahe vähenemist ja dollari tõusu.

Kuna nafta ja teiste toorainete hinna liikumine on suuresti seotud dollari kursimuutustega, võiks lühiajaline dollari langus tähendada toorainete kallinemist. Juba praegu on nafta hind oma põhjadest tõusnud, kuna loodetakse majanduse paranemist ja seega nõudluse suurenemist. Need ootused on liialt optimistlikud. Globaalne majandus jahtub ja nafta nõudluse langus paratamatu. Esimene poolaasta oli toorainetele parim 35 aasta jooksul, kuid hinnatõusu viimane faas oli pigem spekulatiivne ning hindade paari kuu eelsele tasemele jõudmine on lähiajal ebatõenäoline.

Abinõude lõplikku mõju on siiski veel keeruline hinnata. Kava on suunatud kinnisvaraturu seisu parandamisele, mis omakorda peaks positiivselt mõjuma krediiditurgudele, tarbijausaldusele ja majandusele tervikuna. Ja see puudutab suuremat osa maailma riikidest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing